Paar minu lähedast sõpra keeldub järjekindlalt Facebooki, aga ka teiste internetis leiduvate analoogsete suhtlusvõrgustikega liitumast. Kui esialgu jäid nad näoraamatust kõrvale eeskätt aja- ja huvipuuduse tõttu, siis nüüdseks on neist saanud põhimõttelised eitajad.
Mida sagedamini tuttavad nende kallal ilguvad stiilis «Sina ei tea ilmaelust ju midagi, sest sind pole Facebookis», seda tugevamaks nende trots muutub. Küllap oleks neil nüüd juba piinlik oma konto vormistada, sest seda võiks tõlgendada alistumisena ühiskonna survele. Kes ikka tahaks tunnistada, et on halli massi lükata-tõmmata.