Üle-eestilise esilinastuse päeval, 7. veebruaril jõuab Viljandi Männimäe salongkinno kolmest filmist koosnev kassett «Karikakramäng II». Kahe filmi valmimises oli osaline režissöör Andres Maimik.
Filmitegijad räägivad kiusatusest ja ihaldusest
2. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Maimik, Eesti filmil on praegu päris head ajad. Kas ka «Karikakramäng II» sobib nende heade aegade sisse? Miks te üldse omaaegset tuntud kassetti jätkata tahtsite?
Ma ei taha ega oska meie filmikest Eesti filmi kui sellise tervikpilti siduda. Kinotegijana kehtib minu jaoks olukord, mille elegantselt sõnastas Artur Alliksaar kuulsates värsiridades «Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu».
Idee panna lühifilmide kassetile pealkirjaks «Karikakramäng II» tuli võrdlemisi hiljaaegu — siis, kui lapsukesele nimepanemine muutus möödapääsmatuks. See tundus võimalikest variantidest parim.
Loomulikult aimub selle pretensioonika pealkirja taga soov end soojendada omaaegse kultuskassettfilmi paistel ning äratada kinokriitika huvi. Kui sa aga ise ei kire, siis kes seda veel teeb? Et «Karikakramäng» oli juba hõivatud, jäi meile «Karikakramäng II».
Esimesse «Karikakramängu» olid segatud väga kuulsad nimed: «Promenaadi» stsenaarium oli kirjutatud Kurt Vonneguti novelli alusel, «Tätoveeringu» režissööri Peeter Simmi juhendaja oli Andrei Tarkovski. Edasi võiks väikese huumoriga küsida: mida on teil vastu panna?
Kolme filmi operaatori Mihkel Soe juhendaja on üks tuntumaid eesti kaameramehi Arko Okk. Elina Naani «Aitäh, et sa minuga juhtusid» märgiti ära «Sleepwalkersi» festivali Eesti lühifilmide paremiku seas.
Katrin Maimiku stsenaarium «Foto» võitis noorte filmitegijate ühenduse NISI MASA Estonia 2009. aasta peaauhinna ning seda on arendatud rahvusvahelistes õpitubades. «Fotos» mängib ka Eesti filmi legend Arvo Kukumägi, kes on ühenduslüli mõlema «Karikakramängu» vahel.
Nii et ikka on, mida vastu panna!
Taas paralleele otsides: «Karikakramäng» käsitles erandlikke olukordi ja inimsaatusi. Kas jätkate sama joont?
Karikakramäng sobib suurepäraselt iseloomustama kolme filmi teemat. See on poolmaagiline ja lapsemeelne tegevus, mis räägib meile kiusatusest ja ihaldamisest ning ihaldatuks saada ihaldamisest. Samas viitab ta kahevahelolekule, kõhklustele eluliste otsuste ja valikute tegemise ees ning armastuseks valmisolekule, aga ka hirmule lasta end sellel kõike neelaval armastusel kaasa haarata.
Mis teile selle filmi tegemise ajal kõige suuremat rõõmu valmistas?
Et inimesed olid toredad; et võttegrupis valitses sünergia; et kõik ajasid ühte asja; et filmitegemine on ikka lust ja nauding, mitte raske töö kaheksast kaheksani.
KASSETT
Vast valminud kassetis on kolm linateost.
• Elina Naani filmis «Aitäh, et sa minuga juhtusid» sõidavad kaks noormeest ja kaks tüdrukut väikesele seiklusele läbi suvise Eestimaa. Teekonnal avastavad nad, et nendevahelised suhted on palju vastuolulisemad, kui välja paistab.
• Jan-Erik Nõgisto ja Katrin Maimiku filmi «Foto» peategelane on 30. aastais Maarit, kes elab koos kiusliku ja manipuleeriva isaga. Et Maarit pühendab kogu oma aja ja energia invaliidistunud isa eest hoolekandmisele, on ta pidanud loobuma noore naise täisväärtuslikust elust. Ühel päeval kohtab ta üheksa-aastast Rainerit.
• Andres Maimiku ja Katrin Maimiku film «Hõbepulm» on kurbnaljakas lugu keskealisest paarist, kes otsustab suurejooneliselt tähistada saabuvaid hõbepulmi. Klopitakse puhtaks vana pulmakleit ning aetakse see kärina saatel pereemale selga. Algul tundub, et kõik sujub, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema.
Allikas: pressiesindaja Katrin Maimik