Kui Microsoft sügisel Windows 8-ga lagedale tuli, kajastati seda suurelt massimeedias ja kuulutati, et tegemist on universaalse tööriistaga. Veidi varem oli aga vargsi ilmavalgust näinud Canonicali Linux Ubuntu 12.10, mida reklaamiti ühe lööva lausega: «Väldi Windows 8 valusid.»
Personaalarvutitega töötades pole võimalik, et nimetatud uuendused külmaks jätaksid, sest need mõjutavad nii tulevikku kui tänapäeva. Kui mitte arvestada Apple’i toodangut, mis sobib vaid Macintoshidele, võib öelda, et need kaks operatsioonisüsteemi on maailmaturu peamised rivaalid.
Tohutult küsimusi ja stressi
Juba praegu on paljudes poodides arvutitele paigaldatud uus Windows, mille eest tuleb muidugi lisatasu maksta. Seda käivitades avaneb suurte ikoonide ja värvilise taustaga avakuva, mida on täis kogu ekraan. See on ilmselt oivaline tööriist, kui kasutatakse puutetundlikku ekraani, nagu on nutitelefonil või tahvelarvutil. Tavalise hiire ja klaviatuuriga töötajale on see aga kohutavaim asi pärast Windows Vistat.
Eriti raske on avakuvas lahti võetud programmi ajutiselt alla lasta ja seda hiljem kätte saada. See tekitab tohutult küsimusi ja stressi kõigis kasutajates. Veebis on üleval isegi noorte tehtud koduvideoid sellest, kuidas vanemad inimesed üritavad Windows 8-ga hakkama saada. Koomiline vaadata, kuid tootearenduse seisukohast pole see sugugi naljakas.
Arvuti peaks olema loogiline tööriist, mille käsitsemisega kõik inimesed kiiresti hakkama saavad. Windows 8 kahjuks loogiline ei ole. Noortelgi kulub selle tundmaõppimiseks üksjagu minuteid. Eakamatel, kes ei julge ehk katsetada, vaid tahavad kindla peale minna, kulub aga tunde, et mitte öelda päevi.
Õnneks on alles jäetud ka varasemast tuttav Windowsi vaade. Seda on mugavam kasutada nende programmide jaoks, mida rakendustepoest osta ei saa. Paraku toob see kaasa uue probleemi, sest inimestele jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik avakuva ja tavapärase töölaua vahel edasi-tagasi hulpida.
Populaarseim Ubuntu
Teen ehk ennatlikke järeldusi, kuid tõenäoliselt on isegi Windowsi kasutajal Windows 8-st lihtsam üle minna operatsioonisüsteemile Ubuntu 12.10, mis muide on Canonicali seni parim toode. Sellele viitab ka tõik, et Ubuntu ühe asutaja Mark Shuttleworthi sõnul on tegemist kõige populaarsema Ubuntu versiooniga, mida on nüüdseks alla laadinud üle 7,3 miljoni inimese.
See on esimene Ubuntu, millega mul pärast paigaldamist probleeme ei tekkinud. Tavaliselt tähendas Linux internetiotsinguid ja koodikirjutamisi, et oleks näiteks võimalik muusikat kuulata või et graafikakaart omaks võetaks. Nüüd sain kohe tööle hakata. Märkimist väärib, et kui Windows mahub DVD peale, siis Ubuntu puhul piisab CD-st.
Ehkki ilu peitub vaataja silmades, on minu arvates Ubuntu suurim nõrkus endiselt see, et kirjatüübid on nii-öelda karvased. Kasumit teenival ettevõttel Microsoft on võimalik endale lubada hulgaliselt disainijaid, vabavaraline Linux peab aga paratamatult keskenduma eelkõige tarkvaraarendusele.
Seetõttu olid kirjatüübid esimene põhjus, mille pärast ma pöördusin tarkvarakeskusesse, kust on võimalik alla laadida mitmesuguseid programme ja rakendusi. Ubuntul kirjatüüpe küll jagub, kuid standardiks kujunenud Times New Romanit pole. Kirjutasingi selle otsingusse ja leidsin kiiresti sobiva vahendi: «Installer for Microsoft TrueType corefonts».
Haruldane lind hundketsal
Üks operatsioonisüsteemidest räägitavaid nalju, mis on ka tõsi, kõlab järgmiselt. «Linuxi kasutaja näeb uuendust ja mõtleb: «See on parim asi, mis minuga juhtuda võis.» Windowsi kasutaja näeb uuendust ja kirub: «Pagan, ma pean arvuti taas käivitama.» Apple’i kasutaja näeb uuendust ja rõõmustab: «Oh, kõigest 19.90!»»
Seekordne Canonicali lapsuke on saanud koodnime ühe kireva sulestikuga haruldase linnu hundketsali järgi. Tema pilti kasutatakse ka operatsioonisüsteemi logona. Quantal Quetzal, nagu seda versiooni inglise keeles kutsutakse, on igati viisakas ja aus tööriist, mis on saanud kiita töökindluse ja tarbijasõbralikkuse eest.
Kui varem on Ubuntu puhul olnud tegemist küll tasuta, kuid pigem koleda ja keerulise operatsioonisüsteemiga, siis nüüdseks on tehtud kannapööre. Kauni linnu järgi ristitud süsteem jätab endast ka väliselt väga hea mulje ning on ülesehituselt loogiline. Võin küll eksida, kuid mulle tundus, et Ubuntu käivitus veidi rutem kui Windows 8. Lisaks sellele on Linuxile külge monteeritud suurepärane otsingumootor, mis laseb arvutist kiiremini vajaliku üles leida.
Ubuntut on võimalik jooksutada ka vanemate masinatega. Näiteks mälu soovib see isegi Windows 8 32-bitisest variandist poole vähem. Ka kõvakettale jääb pärast Ubuntu installimist hulgaliselt ruumi üle.
Kui tahaks väga viriseda, võiks suunata teraviku veel kord Windowsi poole ja süüdistada tarkvaragiganti selles, et arvutikasutaja ei saa asju oma käe järgi ümber kujundada. Põhiliselt võib valida avakuva värvi, rakendusi ning faile, mis avakuvas kajastuvad, ja nende asukohti. Vabakutselised koodikirjutajad on võtnud vea parandamise enda peale ning teinud võimalikuks ka varasematest Windowsidest tuntud Start-menüü installimise. Selleks tuleb internetiavarustest otsida tasuta programme Classic Shell ja Pokki või tasulist programmi Start8.
Kõikvõimalikud võimalused
Ubuntus seevastu on võimalik absoluutselt kõik ümber teha. Piir algab sealt, kus lõpevad kasutaja tehniline taip, ajalised võimalused või viitsimine. Operatsioonisüsteem on vabavaraline, nii et kui tekib soov millegi muu järele, ei ole vahetus suur rahaline kaotus. Windows 8 ostja on aga päris korraliku summa juba välja käinud.
Ubuntul on ka mitme tööekraani võimalus, Windows jääb selles osas vaeslapse rolli.
Ubuntul on veebisirvija Mozilla Firefox, meiliklient Thunderbird ja kontoritarkvara LibreOffice. Windowsil on veebisirvija palju kirutud Internet Explorer, meiliklient korralik Outlook ning kontoritarkvaraks tuleks osta kas Microsofti Office või laadida alla vabavaraline OpenOffice.
Need, kes eiravad Ubuntut vabandusega, et mingit kindlat programmi, näiteks iTunesi või Everpadi pole võimalik selles süsteemis jooksutada, eksivad rängalt. Programmidega Wine või Codeweaver’s CrossOver on võimalik tööle panna ka teiste operatsioonisüsteemide programme.
Windowsi puhul häirib veel see, et avakuval on palju ebavajalikku kraami, millega esmapilgul ei oskagi midagi ette võtta. Vaatad rumala näoga ja ohkad. Näiteks soovitas ta mulle Eesti seadetega väga palju (et mitte öelda ainult) venekeelseid uudiseid. Samas oli programmide eemaldamine tehtud väga lihtsaks: avakuva pakkus kohe varianti minna kontrollpaneeli ikoone kustutama.
Suure tõenäosusega hakkab praegu arvutiturgu valitsev Microsoft uue Windowsi tõttu kliente Apple’ile või mõnele vabavaralisele operatsioonisüsteemile kaotama. Kindlasti on palju neidki, kes otsustavad jääda vana Windowsi ustavaks kasutajaks. See aga tekitab probleeme, sest Windows XP uuenduste tootmine lõpetatakse kahe aasta jooksul.
Tähelepanuväärne on, et umbes samal ajal Windows 8 avalikkusele ilmutamisega andis Microsoft teada uue operatsioonisüsteemi eest vastutanud Steven Sinofsky lahkumisest, mille täpsemaid põhjusi ta ei seletanud.
Kui Microsoftil polnud seni veel piisavalt valus, siis nüüd ilmselt hakkab: Ubuntu meeskond on teatanud ka enda nutitelefonidele mõeldud platvormi tulekust.
Muide, ma kirjutasin selle arvustuse LibreOffice'iga ja Ubuntus.
NÕUDED
Operatsioonisüsteemi jooksutamiseks vajalikud miinimumnõuded
Windows 8
• Protsessor 1 GHz või kiirem.
• Mälu 1 GB (32 bit) ja 2 GB (64 bit versioonis).
• Kõvaketas 16 GB (32 bit) ja 20 GB ruumi (64 bit).
• Nõuab vähemasti DirectX 9-ga ühilduvat graafikaseadeldist.
Linux Ubuntu 12.10 Quantal Quetzal
• Mälu 512 MB RAM.
• Kõvaketas 5 GB.
Allikas: Vikipeedia