28. aprillil teeb Eesti rahvusballett suurejoonelise galaga kummarduse ühele meie tuntumale koreograafile Mai Murdmaale. Tema viimaste lavastuste hulka kuuluvat «Kuritööd ja karistust» võib näha juba esmaspäeval Ugala teatris.
Ballett «Kuritöö ja karistus» jõuab lihvitult Viljandisse
24. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda tõi Murdmaa selle Fjodor Dostojevski romaani ainetel valminud lavastuse publiku ette 1991. aastal, olles Estonia peaballettmeister, ning seda on peetud üheks tema tippteoseks. Mullu novembris taaselustas Murdmaa «Kuritöö ja karistuse» projektiteatri vormis ja tegi kunagisse koreograafiasse muudatusi. Või nagu ta ise ütleb: andis sellele viimase lihvi, milleks toona polnud mahti.
Meeldib vana täiustada
Nüüd on teos stiilipuhtam, kompaktsem ja kammerlikum, sest laval on vähem tantsijaid. Autori arvates aga ka kunstiliselt parem, kuigi esimeses versioonis olid orkester ja koor, isegi balletirühm.
«Peaballettmeistrina läks palju-palju aega igasugustele asjaajamistele ja selle tõttu jäid tookord mõned asjad lõpetamata. Paratamatult teeb aeg omad korrektuurid ja ajas kasvad ka ise. Nüüd näen lugu kõrvaltvaataja pilguga ja elutempo ei piitsuta enam tagant, võin rahulikult mõelda, teha enesekriitikat,» mõtiskles Mai Murdmaa. Lavastusi, mida ta hea meelega uuesti teeks ja viimistleks, on tal oma sõnul veelgi.
«Kuritöö ja karistuse» keskmes on kolm äärmuslikku karakterit: kurjategija Rodion Raskolnikov (Sergei Upkin), tänavatüdruk Sonja Marmeladova (Eve Andre) ja politseinik Porfiri Petrovitš (Vitali Nikolajev). Sügavas kriisis ja süümepiinades vaevlev Raskolnikov leiab hingerahu armastatud naise ja jumalasõna abil.
«Lubatavuse ja mittelubatavuse piirid, kristlik puhastus — see on ju väga huvitav materjal. Kui sa teed kuriteo, tuleb paratamatult karistus. Sonja vaim on puhas, kuigi ta on prostituut,» kirjeldas Murdmaa.
Mai Murdmaa ainulaadset kehakeelt on teiste seas esile tõstnud tema käe all kasvanud praegune Eesti rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, kes aastaid tantsis koos Pärnumaal sündinud abikaasa Age Oksaga Inglismaa rahvuslikus balletis.
Psühhofüüsiline tants
Murdmaa nentis, et psühhofüüsilist tantsu, mille puhul on iga liigutuse taga ka tunne või mõtestatud algtekst, viljeldakse maailmas tänapäeval kahjuks väga vähe. «Kui mõelda, mis on minu kunsti kõige tugevam külg, siis arvan, et see ongi just psühhofüüsiline liikumine,» kõneles ta.
Küsimusele, kui oluline on talle tantsijate valik, vastas Murdmaa: «See on äärmiselt oluline! Kui ma hakkan balletti tegema, siis valingi algul välja tantsijad ja mõtlen nende peale. Näiteks Upkin on Raskolnikoviks väga sobiv tüüp.»
Palju näinud koreograaf tõdes, et Raskolnikovi osa on tehniliselt ja psüühiliselt pööraselt raske, tähendades pooltteist tundi pidevat lavalolekut, ent Upkin teeb sellest lausa meistritöö. «Maailma mastaabis ei ole just palju neid, kes suudaksid tantsida nii nagu tema.»
Samuti kiitis Murdmaa Eve Andret ning lisas: «Kõik tantsijad on olnud selles balletis äärmiselt kõrgel tasemel.» Kauaaegne koreograaf ei varja, et oleks tahtnud «Kuritööd ja karistust» näha rahvusballeti laval, paraku nii ei läinud. «Projektiteatrina balletti teha on väga keeruline,» tunnistas ta.
Järgmisena, enam-vähem aasta pärast, toob Murdmaa aga just Estonia lavale Igor
Stravinski «Petruška», mis on tema arvates väga huvitav materjal. Tegemist on ühe klassikalise balleti raudvara Mihhail Fokini kuulsama lavastusega läinud sajandi algusest, millest Murdmaa teeb nüüd oma versiooni.
ETENDUS
26. novembril etendub Ugalas «Kuritöö ja karistus».
• Fjodor Dostojevski romaani ainetel lavastanud Mai Murdmaa.
• Peaosades Sergei Upkin ja Eve Andre.
• Arvo Pärdi muusika.
• Kandideeris tänavu Eesti teatri auhinnale tantsulavastuste kategoorias.
Allikas: «Sakala»