Ajal, mil raha napib, on mõistlik oma aiariistad välja otsida ning ise endale toidupoolist ja aiailu kasvatada.
Taimede ettekasvatamine on täpne töö
21. märts 2009, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa kultuure vajab meie kliimas ettekasvatamist. Seda saab teha valgusrikkas köetavas ruumis, näiteks toas aknalaual või kasvuhoones. Vahel on tarvilik ka lisavalgustuse kasutamise võimalus.
Taimede ettekasvatamine tähendab seemnete külvamist, külvi eest hoolitsemist, kuni kolme pikeerimist ehk pisikeste taimede laiali istutamist ning taime lõpp-potis istutuskõlblikuks kasvatamist.
Kiirustada ei maksa
Viljandi aiandusseltsi juht Hildi Jürine ütleb, et seemnete külvamisega kiirustada ei tasu, sest kevad kipub meil järjest hilisemaks nihkuma. Tema tegi oma esimese külvi läinud nädalal. Mulda said petuuniad.
«Kasvatan lilli ette enda jaoks. Panen neid aeda tuhatkond ja nende ostmine läheks päris kalliks. Olen ikka natuke ihne ka,» räägib naine lustlikult.
Jürine märgib, et erinevalt paljudest teistest kultuuridest ei tohi petuunia puhul seemneid mulda peita, sest need vajavad valgust.
Et petuuniaseemned on hästi väikesed, eelistab Hildi Jürine külvata neid, mille ümber on pandud graanulitega väetist. «Nii on neil elujõudu rohkem,» lausub ta.
Petuuniate tärkamiseni kulub kümme päeva. Esialgu kasvavad idud turba sees, aga kui tulevad juba keskmised idulehed, pikeerib Jürine need soojendatud mulda.
Aednik nendib, et praegu võib peale petuuniate külvata vilt-ristirohtu ja täidisõielisi peiulillesorte, samuti rippuvaid petuuniaid. Astreid soovitab ta külvata 10. aprilli paiku.
Külvisekatet ei tehta Jürise sõnul taimede puhul, mille seemned idanevad valguse käes. Lisaks petuuniatele kuuluvad nende hulka begoonia, õistubakas, kirju nõges, priimulad, majoraan, basiilik, piparrohi, puju, estragon, salatkress, kummel, harakputk, köömen, pune, piparmünt, hapuoblikas, tüümian, ruut, koirohi, iisop, seller ja sidrunmeliss.
«Tavaliselt on pakendil märge, kas ja kui paksult seemneid mullaga katta tuleb,» lisab Jürine.
Enamiku taimede seemnetele tuleb tema ütlemist mööda peale panna mullakiht, mille paksus on kahe-kolmekordne seemne läbimõõt. «Kui seemned on liiga pinna lähedal, võivad need mulla kuivamise korral kergesti hävineda, väga sügavast kihist aga ei jõua nad pinnale tõusta.»
Head on topeltpõhjaga kastid
Hildi Jürise arvates on algajal aednikul kõige lihtsam osta poest istikumuld, milles on juba vajalikud väetised sees, ning enne külvamist peab see olema toas soojenenud 20 kraadini.
«Kui see pole piisavalt niiske, tuleb turbamuld eelmisel õhtul likku panna. Siis on hommikuks õige niiskus käes,» õpetab ta.
Aednik rõhutab, et mida väiksem on seeme, seda siledam peab olema mullapind.
«Mina jätan külvates ka parajad vahed, siis ei kahjusta hiljem pikeerides väga taimi,» kõneleb ta ning lisab, et tomati puhul pole vaja seda reeglit järgida, sest see läheb igal juhul kasvama.
Hildi Jürisele meeldib taimi kasvatada topeltpõhjaga kastides, milles on augud, kust üleliigne vesi saab välja voolata. See võimaldab teha altkastmist.
«Algul ma külvi ei kasta. Kui ma aga tunnen, et kastid on muutunud kergemaks ja kuivemaks, siis leotan neid veidi,» räägib ta.
Altkastmise eelis on Jürise jutu järgi see, et nõnda ei teki rohelist sammalt. Pealegi võib pealtkastmine väiksemad seemned lihtsalt minema uhtuda.
Pärast külvamist paneb Jürine külvinõule peale valgust läbi laskva klaas- või kilekatte, mis aitab niiskust ja õhutemperatuuri ühtlasena hoida.
«Selleks et seemned korralikult idaneksid, tuleb potid või kassetid asetada radiaatori või ahju lähedusse. Pärast idude väljatulekut tuleb aga külvianum tõsta aknalauale või mujale valgusrikkasse kasvukohta, et taimed saaksid küllalt valgust ega veniks välja.»
Iga asi omal ajal
Tavalisse kasvuhoonesse istutamiseks mõeldud tomateid tasub Hildi Jürise hinnangul ettekasvatamiseks külvata märtsi lõpul.
«Liiga vara ei maksa seda teha, muidu venivad taimed välja ega arene hiljem küllalt kiiresti,» selgitab ta. «Kui aga külvata märtsi lõpul, jõuab tomat kasvada niipalju, et juulis saab juba saaki. Muidugi juhul, kui on valitud varasemad sordid.»
Pikka kurki ja paprikat soovitab aednik ettekasvatamiseks külvata alles mai algul.
«Selleks et kurki kasvuhoonesse istutada, peab maapinna temperatuur olema vähemalt 10 kraadi,» toonitab ta. «Juhul kui muld on liiga külm, tekib juuremädanik ning taim murdub.»
Jürine nendib, et kui kurk tuleb üles ja potimuld on külm, viskab ta kohe lehed lönti, soodsates oludes edeneb ta aga jõudsalt. «Kui kurki praegu külvata, oleks taim selleks ajaks, kui selle maha saab panna, juba kolm meetrit kõrge.»
Kapsast on Jürise ütlemist mööda õige aeg potti külvata aprilli keskel ja maha istutada mai keskel. «Kapsas külma ei karda, kui taimed on enne istutamist juurdunud,» räägib ta.
Lill- ja dekoratiivkapsa külviks peab aednik siiski sobivaimaks mai esimesi päevi.
Jürine räägib veel, et paneb igal aastal mulda ka päevalilli ning neid ei tasu samuti liiga vara ette kasvatada. «Kui päevalilleseeme juba praegu potti panna, on taim pärast seitsme toki najal, aga kõvema tuulega murdub ikkagi. Mina külvan päevalille mai algul.»
Mitu pikeerimist
Tärkamise järel tuleb hoida küvi neli-viis päeva jahedamas, 16—18-kraadises kohas, et tõusmed välja ei veniks. Kui idulehed on täielikult välja arenenud, on aedniku jutu järgi õige aeg võtta ette esimene pikeerimine. «Tavaliselt on taimed nii pisikesed, et esimesel pikeerimisel võetakse abiks teritatud otsaga pulgake.»
Et pisikestel taimedel meeldib kasvada üksteise lähedal, ei tohi Hildi Jürise sõnul pikeerida liiga harvalt. «Paras vahekaugus on umbes sentimeeter, suurematel idanditel veidi rohkem.»
Esimesel pikeerimisel asetatakse idand idulehtedeni mulda — see hoiab ära võimaliku varrepõletiku ja kujundab taimest elujõulise istiku. Pärast pikeerimist tuleb taimi ettevaatlikult kasta, kuid klaasi või kilet enam kasvunõule peale ei panda.
Teine pikeerimine tuleb ette võtta siis, kui taimed on kastis üksteisega kokku kasvanud, ja sedagi ei tohi teha liiga harvalt. Kolmas pikeerimine tähendab tavaliselt taime istutamist kasvupotti või kassetti.
Et mõned taimed, näiteks paprika, ei talu ümberistutamist, tuleb need kohe pikeerida väikestesse pottidesse, et juurestikku mitte kahjustada.