/nginx/o/2011/10/20/800474t1h8361.jpg)
JÄÄTMED EI ole enam prügi. Mida aeg edasi, seda enam nähakse neis väärtuslikku toorainet. Kui seni oleme harjunud prügi äraandmise eest peale maksma, siis tasapisi olukord muutub. Juba praegu on täiesti mõeldav küsida mõnda liiki jäätmetest vabanemise eest raha hoopis nende käitlejalt.
Kogu maailmas kogub hoogu urban mining ehk sekundaarse tooraine «kaevandamine». Kusjuures sõna urban ei tähenda siin sugugi pelgalt linnakeskkonda, vaid seda passib kasutada ka väikeasulate, külade ja isegi talude kohta.
KUI MATERJALI ringlusesse võtmist märkimisväärselt ei parandata, ammenduvad haruldaste metallide plaatina, indiumi ja tantaali varud teadlaste prognoosi järgi 5—20 aasta jooksul. 60 protsenti roostevaba terast, 40 protsenti vaske, 33 protsenti alumiiniumi, 35 protsenti pliid ja 30 protsenti tsinki tuleb juba praegu sekundaarsest toorainest. Sõiduautode tootmises kasutatakse 25 protsendi ning kodutehnikas 75 protsendi ulatuses «teise ringi» rauda.
Kuidas prügist raha teha? Alustada tuleks sellest, et kogume jäätmeid liigiti: eraldi metallid, kile ja plast, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp ja kartong ning nõnda edasi.
Sedamoodi on võimalik korraldada jäätmemajandust terviklikult, nii et ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi, näiteks vana õli, akuhappe, asbesti ja muude ohtlike jäätmete käitlemise kulukust.
Ainult nõnda on võimalik vabaneda jäätmetest väikese kuluga või nende pealt isegi teenida. On teada, et segajäätmete eest ükski käitleja maksma ei kipu.
TIHTILUGU MÕELDAKSE, et kui ettevõttes või kodus tekib vähe jäätmeid, pole vaja neid taaskasutuseks liigiti koguda. Selline suhtumine on väär: väikestest kogustest saavad lõpuks suured ning seepärast on ühtviisi tähtis nii üksikisikute kui mitme tuhande töötajaga suurettevõtete tegevus.
Taaskasutus annab jäätmetele uue elu. Selle abil vähendame üheskoos süsinikdioksiidi saastet, reovete teket ja prügilatesse ladustatava prahi koguseid. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal uueks tooraineks: tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud metallideks, kiududeks ja mõistagi energiaks.
Vanade rehvide kütteväärtus on umbes sama mis õlil ning 25 protsenti suurem kui levinud kütteainel kivisöel. Paraku võime ikka veel näha metsa alla või kraavipervele visatud rehve, mida omanikud on pidanud väärtusetuks. Nad lihtsalt ei tea nende väärtust.
KESKKONNATEADLIK ja -säästlik mõtlemine muutub meile kõigile aina tähtsamaks. Sellest aru saades ning sellesse süvenedes võime üheskoos tagada selle, et prügilaid jääb vähemaks ning vesi ja õhk on puhtamad. Mida muud tahaksime oma lastele tulevikuks kinkida?
Ja veel. Peale keskkonnateadlikkuse sunnib meid taaskasutust arendama ka karm ärimaailm: kui esimene tonn rauda valmistati kunagi rauamaagist, siis kindel on, et viimane tonn tehakse vanametallist.