Võrtsjärve rand on muutunud turismimagnetiks

Turismiettevõtjad on leidnud palju häid viise, kuidas inimesi Võrtsjärve äärde puhkama meelitada. Foto: «Sakala»

Võrtsjärve-äärsetel puhkealadel töötajate elu on suviti hea: eestlastest turistid on sealsed rannad üles leidnud ning toovad ka välismaalasi kaasa. Ainult talviti tuleb ettevõtjatel otsida tegevust, mis leiva lauale tooks.

2000. aastal loodud Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee toonitas, et Võrtsjärv ei võistle mereäärsete peesitusaladega, vaid on keskendunud loodusturistidele. «See ei ole päevitus- ega rannaregioon,» selgitas ta.

Üsna suure tõenäosusega sõidab Võrtsjärve äärde puhkama eestlane. Välismaalaste huvi on alles väike, kuid see kasvab iga aastaga. Enamik kodumaistest külalistest tuleb ikka suvepäevadele või loodusest rahu ja silmailu otsima.

Samas jõuavad sinna ka noored, kes soovivad linnamelust kaugel pidutseda ja teevad rahuotsijate elu kibedaks. «Vett pidi liigub müra väga hästi,» tõdes Jaanika Kaljuvee.

Tema sõnul teeb sihtasutus tööd selle nimel, et meelitada järve äärde keskmisest jõukam loodusturist. «Üks asi on see, mida ettevõtja soovib. Muidugi hoopis teine on meie kuvand ideaalsest turistist,» nentis Kaljuvee.

Mahuks veelgi

Valmas tegutseb kuus turismiga seotud ettevõtet. Üks neist on suvepäevade, pulmade ja juubelipidude võõrustamisele keskendunud Järveveere puhkekeskus. Omanik Viktor Liseiski jutu järgi läheb Järveveerel väga hästi, sest külastajaid jagub. «Majad on meil ikka enamasti täis, nädala sees on ehk veidi vaiksem,» lausus ettevõtja.

Ta avaldas usku, et kuigi Võrtsjärve ümbrus on majutuskohti täis tipitud, mahuks sinna veelgi ettevõtjaid, kui nood vaid oskavad mõelda väljaspool harjumuslikke malle ning leiavad klientide peibutamiseks uusi viise.

Järv on ettevõtja hinnangul hea vaheldus merele. «On olnud inimesi, kes pole varem Võrtsjärve ääres puhanud, kuid kui nad on korra juba käinud, siis võib neid oodata ka järgmisel aastal,» rääkis Liseiski ning lisas, et tavapärane klient on pärit Harjumaalt. Välismaalased tulevad tavaliselt koos Eesti tuttavate või karavaniga.

Peerna turismitallu, kuhu oodatakse eelkõige rahuarmastavaid kalastajaid ja perekondi, mahuks inimesi nädala sees rohkemgi. Koha omanik Jaan Leetsar ütles, et turismitalude turg hakkab pakkujaid täis saama, kuid ruumi jätkuks ilmselt veel paarile konkurendile.

«Konkurents on teatud mõttes hea, sest eri sihtrühmale orienteerunud ettevõtjad saavad inimesi heas mõttes jagada ning üksteise juurde suunata,» selgitas Leetsar.

Põhjusi, miks tullakse järve äärde, mitte ei minda merd nautima, on tema hinnangul mitu. «Meri on soolasem ning jahedam, järv on märksa intiimsem,» nimetas ta üht.

Pole adruhaisu

Päikesekivi turismitalu graafik on omanik Ain Kirka sõnul septembrini väga tihe, kuid siis tuleb paus. Tema ütlemist mööda eelistab turist Võrtsjärve kui Eesti suurimat siseveekogu ning pluss on ka linnade lähedus.

Kirka arvates on kasuks tulnud, et Võrtsjärve on võrdlemisi palju reklaamitud. «Sääski on nii mere kui järve läheduses, kuid parme on meil vähem, lisaks pole sellist adruhaisu nagu mere ääres.»

Valma puhkelaagri omaniku Kalle Küti tähelepanekut mööda on Võrtsjärvest  turismimagnet kujunenud viimase kuue aastaga. Tema hinnangul on selle taga kohalike ettevõtjate turundus ning Võrtsjärve sihtasutuse ja teiste pikk töö.

Maist oktoobrini, mil puhkelaagril on turismihooaeg, on Kalle Kütil olnud mõni üksik päev, mil keegi pole sinna tulla tahtnud.

«Turist ei käi ainult magamas, ta vajab tegevust,» toonitas Kütt ning lisas, et turule on oodatud kõik need ettevõtjad, kel on pakkuda uusi nišše. Tegevusi, millega turisti meelitada, tema arvates leidub — need tuleb vaid üles leida.

Raskeks läheb siis, kui suvehooaeg lõpeb. Kõik ettevõtjad mõtlevad, kuidas seda pikendada. Päris kinni uksi panna ei saa, sest mõelda tuleb töötajatele ning külmuma kippuvatele veetorudele. Üritatakse korraldada seminare ja talvepäevi, kuid ainult talvist Võrtsjärve kaugema kandi inimesed tihtipeale vaatama ei tule.

«Suvel süüakse kõht täis, talvel tuleb selle rasva pealt elada,» iseloomustas Kütt turismiettevõtjate elu.

Jaanika Kaljuvee sõnul on Võrtsjärv tõepoolest turismimagnet, ainult talviti on olukord veel kehv. Sihtasutus on koostöös ettevõtjatega üritanud korraldada näiteks jääalust kalapüüki, kuid kui jääd pole, seda teha ei saa.

Kaljuvee tõdes, et inimesed otsivad puhates aktiivset tegevust ja hästi läheb neil, kes oskavad seda ära kasutada.