Kuidas sülearvuti eluiga pikendada?

Üks kindlam võimalus sülearvuti tuksi keerata on süüa ja juua selle vahetus läheduses. Foto: Aivar Aotäht

Arvuti nagu iga teine mehaaniline seade vajab heaperemehelikku käsitsemist ja regulaarset hooldust. «Sakala» uuris seekord, kuidas peaks hoidma sülearvutit.

Firma Mikromaailm ärijuht Raido Fomitshev rõhutas sellele küsimusele vastama hakates kõigepealt, et inimene peaks ostma niisuguse arvuti, mis vastab kõige enam tema vajadustele.

«Vähem nõudlikud on arvutid, mida kasutatakse vaid kirjade koostamiseks ja internetis surfamiseks. Multimeedia töötlemiseks on tarvis juba suurema jõudlusega arvutit,» selgitas ta.

Kõige suuremad nõuded seab arvutile kindlasti mängimine.

«On palju sülearvuteid, mis teevad lauaarvutile selles vallas silmad ette,» nentis Fomitshev. «Niisugusel juhul on aga mõistlik kasutada lisaklaviatuuri ja suure ekraaniga monitori. Nõnda on mänguelamus suurem ja arvuti kulub vähem. Pealegi võib mänguhoos viga saanud klaviatuuri vahetus osutuda ebameeldivalt kulukaks.»

Terviklik turvaplatvorm

Pärast sobiva arvuti väljavalimist tuleks kohe hakata mõtlema selle turvalisusele, sest ikka leidub pahatahtlikke inimesi, kes võivad tahta teie arvutit kahjustada või teie tegevuse järele luurata.

Raido Fomitshevi hinnangul on mõistlik arvutit kaitsta vähemalt viiruste, internetirünnakute ning rämpskirjade ehk spämmi vastu.

«Iga eelmainitud eesmärgi puhul võib kasutada eraldi tarkvara, kuid mina soovitan osta arvutiga kaasa täielikku turvalisust garanteeriva tervikliku turvaplatvormi. See tagab tootjapoolse kindlustuse uute rünnete vastu,» kõneles ta.

Ei tohi unustada sedagi, et pahalaste ja turvajate vahel käib pidev võitlus. Esimesed mõtlevad iga päev uusi nippe välja ning teised peavad kaitset üha täiustama. Fomitshevi sõnul ei pruugi tasuta programmide puhul kaitse rünnetega alati ühte jalga käia.

Tolm põhjustab ülekuumenemise

Kõige levinum viga, mida sülearvuti kasutajad teevad, on see, et nad lasevad arvutil üle kuumeneda.

Raido Fomitshevi jutu järgi põhjustab ülekuumenemist eelkõige tolm, aga ka see, kui sülearvutit voodis kasutades kaetakse kinni selle õhutusavad.

«Kuumuse vastu aitavad kõige paremini spetsiaalne jahutusalus ning õhutusavade ja korpuse sisu puhastamine vähemalt kord aastas,» nentis ta ning lisas: «Soovitan aga tungivalt mitte ise puhastamist üritada, sest sellega võite vigastada olulisi detaile.»

Muidugi pöördutakse hooldusse ka mitmesuguste mehaaniliste vigastuste korral, näitkes kui arvuti on maha kukkunud, laps on kääridega ekraani kriipinud, mõni nupp on pika kasutamise peale küljest tulnud või keegi on kogemata kohvi arvuti peale valanud.

«Inimesed on väga leidlikud kahjustusi tekitama. Tänapäeva arvutitootjad on õnneks enamiku võimalusi ette näinud ja püüdnud nii korpused kui muud osad võimalikult töökindlad ja kauakestvad luua,» rääkis Fomitshev.

Et kõiki defekte pole kohalikus müügiesinduses võimalik parandada, tuleb masin teatud juhtudel saata tehase garantiiremonti, mis võtab muidugi rohkem aega.

Hooldada tuleb nii riist- kui tarkvara

Regulaarset hooldust vajab nii arvuti riist- kui tarkvara. Riistvara hooldus seisneb eelkõige selle tolmust puhastamises ning liikuvate osade kontrollis ja vajaduse korral nende parandamises või asendamises.

Raido Fomitshevi ütlemist mööda otsitakse enne arvuti riistvara remontima hakkamist professionaalse tarkvaraga üles kõik nõrgad kohad ja vahetamist vajavad osad.

Kindlasti tuleb kontrollida ja vajaduse korral uuendada arvuti eri komponentide juhtimiseks vajalikku tarkvara ehk draivereid.

«Arvutimaailmas areneb kõik väga kiiresti. Mis eile oli uus, on täna juba vana. Raudvara peab vastama tarkvara tormilisele arengule ja vastupidi,» rääkis Fomitshev.

Et kõik tootjad teevad tarkvara arendajatega koostööd, on oluline, et masinas töötaksid programmijupid, mis oskavad näiteks kõvakettast maksimumi välja võtta ning emaplaadi ja videokaardi häireteta suhtlema häälestada.

Palju ülearust raiskab ruumi

Kõige levinum hooldustöö on Raido Fomitshevi sõnul arvuti puhastamine paljudest mittevajalikest ajutistest failidest, mis kipuvad operatsioonisüsteemi töö käigus kõvakettale jääma ning ruumi raiskama. Samuti võivad arvuti tööd suurel määral aeglustada kunagi kasutatud, aga hiljem kustutatud programmide täielikult kustutamata jäänud käsuread.

«Sellise puhastuse tegemiseks peab teadma, mida ja kust otsida, sest oskamatult tegutsedes on oht operatsioonisüsteemi töö täielikult halvata ning ees ootab kogu süsteemi uus ülesehitamine,» toonitas Fomitshev. «See aga on ajamahukas töö ning alati kaasnevad probleemid arvutis hoitavate materjalide kopeerimisega, näiteks võivad hävida dokumendid, fotod või muusikafailid.»