Surmanuhtlus sõnade eest

Roberto Saviano raamatu «Gomorra» põhjal valmis mullu samanimeline film, mida peetakse Itaalia kõige autentsemaks ja ebasentimentaalsemaks maffiafilmiks läbi aegade. Foto: Filmi kodulehekülg

Tänapäeva Itaalia organiseeritud kuritegevuse ühe jõhkrama ja mõjuvõimsama ning samas vähim tuntud organisatsiooni Camorra toimimist detailselt kirjeldav brutaalne «Gomorra» on viimasel ajal eesti keeles ilmunud raamatutest üks sugestiivsemaid.

Camorra bossid mõistsid selle autori, noore kirjaniku Roberto Saviano pärast teose ilmumist surma. Nüüdseks on too Itaaliast lahkunud. Teda valvab ööpäev läbi ihukaitse ja tema asukohta teavad vähesed.

Romaniseeritud reportaaž

Roberto Saviano on uuriv ajakirjanik, kes nägi esimest mõrva pealt neljateistkümneaastasena. Hiljem võttis ta osa väljaspool seadusi seisva Camorra järelevalveameti tegevusest. Lisaks sellele on ta sündinud ja üles kasvanud just seal, kus majanduslikult ja poliitiliselt võimas Camorra tegutseb — Euroopa Liitu kuuluval maal, kus on ühtlasi Euroopa kõrgeim tapetute arv.

Saviano kisub halastamatult lehekülg lehekülje haaval maha romantikaoreooli sumedalt Napolilt ning Lõuna- ja Kirde-Itaalialt.

Raamatu pealkiri on parafraas piiblis pattude pärast hukatusse määratud linna nimest. Sellist nime nagu Camorra liikmed ise ei kasuta, neil on kasutusel termin Süsteem.

Saviano laused on lühikesed ja isikupärased ning faktid segunevad teoses fiktsiooniga. Nii et raamatut on hakatud nimetama reality-romaaniks, romaniseeritud reportaažiks või ajakirjanduslikuks romaaniks. Ent päris kindlasti on tegemist faktitruu teosega, mis mõjub rahutukstegevalt ja haaravalt.

Camorra ei ole mingil juhul pelgalt lokaalne nähtus. Võtame näiteks camorristide kontrolli all oleva Napoli sadama, mis on kaupade lõpmatute teekondade omamoodi lõpp-punkt ja samas jaotuskoht. Tollist mööda smugeldatud Hiinast pärit kaup paiskub sealt edasi kõikjale Euroopasse. Pole mingit alust arvata, et Eesti sellest kõrvale jääb.

Mõne tunni jooksul liiguvad sadamast läbi rõivad, mida Pariisi noored kannavad ühe kuu, ja kalapulgad, mida Brescias süüakse aasta jooksul. Koguseid on võimatu mõõta ja hoomata. Jutt käib miljonitest tonnidest ning kasum küünib miljardite eurodeni.

Teose üks põhiväärtusi on analüütiline lähenemine jahmatavatele majandus- ja võimumehhanismidele, mis jahvatavad tohutuid summasid ning kus inimesest saab pelgalt statistiline ühik.

Angelina Jolie kleit ja paavsti matused

Napoli äärelinnade tillukestes töökodades valmivad ülikvaliteetsed eksklusiivrõivad. Näide selle ettevõtmise toimimisest on üks raamatu mõjusamaid. Kõhetu ja kõigile tundmatu kolme lapse isa, 600 eurot kuus teeniv rätsep Pasquale satub juhuslikult telekast vaatama Oscari-galat ja tunneb Angelina Jolie seljas ära imeilusa valgest satiinist kostüümi, mille õmbles tegelikult tema — millimeetri täpsusega antud mõõtude järgi. Muidugi ei öeldud talle, kellele see kostüüm läheb.

Maffiat ja muid kuritegelikke organisatsioone on pahatihti püütud raamatulehekülgedel ja filmilinal heroiseerida. Kõrilõikajaid on näidatud aumeestena, kes järgivad kirjutamata seadusi. Ent unustage vanamoeline müüt selle kohta, et naised ja lapsed on puutumatud. Halastamatutes sõdades tapetakse nii vaenlaste emasid kui naisi ja lapsi.

Camorristide killerid tulistavad isa nähes näkku üheksa-aastasele tüdrukule. Tänaval peetavas tulevahetuses saavad surma süütud koolilapsed. Baari omanik pannakse leti taga hoiatuseks elusalt põlema.

Paavst Johannes Paulus II matused tõid Rooma kokku miljoneid inimesi. See tähendab, et kaubakogused kasvasid meeletult ja hindu võis kergitada kolmekordseks. Loomulikult oli Camorra kohal.

Itaalia on tuntud kui ülikatoliiklik maa. Kui aga kasu lõigatakse juba paavsti matustest, on päevselge, et camorristidele ei tähenda midagi tappa otse kirikus preester, kes on nende vastu üles astunud.

Illegaalse võimu dünaamika, veresaunad ja klannide liitude põimumine, narkokaubandus, transport, jäätmed, tarnete haldamine ja monopol... Uskumatu ja rabav, millist äri on võimalik teha prügimajanduse ja ohtlike jäätmete ümbertöötamisega.

Sõna ja vabadus

«Olla Camorra maal teadlik klannide võimumehhanismidest, nende rahapumpamise kineetikast tähendab mõista, kuidas toimib meie aeg selle igas mõõtmes, mitte ainult oma maa geograafilistes piirides,» leiab autor oma raamatu viimasel leheküljel.

Mida kuulsamaks raamat ja selle järgi vändatud film saavad, seda rohkem Camorra bossid raevu lähevad.

Briti ajalehel «The Guar­dian» õnnestus teha Roberto Savianoga hiljuti telefoniintervjuu. Seda on üsna õudne lugeda: mees on ilmselgelt oma elu pärast hirmul ega varjagi seda.

Kuigi tema kaitseks kirjutasid Itaalia mõjukamatele ajalehtedele avaliku kirja Nobeli kirjanduspreemia pälvinud kirjanikud, nende hulgas Günter Grass ja Orhan Pamuk, ei tähenda see camorristidele midagi.

Raamat «Gomorra» on püüd aru saada, kas üks inimene suudab vastu hakata võimudünaamika lömastavatele hammasratastele.