Anne Paasi kutsumus on lilledega tegelemine

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos kaupluse omaniku Anne Paasiga uurib lilli tema väike poeg Artur.
Koos kaupluse omaniku Anne Paasiga uurib lilli tema väike poeg Artur. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Veebruaris tähistab oma kümnendat tegevusaastat Suure-Jaanis asuv Anne lilleäri.


Aianduspoodi sisenejaid tervitavad müüja Malle Laan ning firma omanik Anne Paas ja tema pisipoeg Artur. Hiljuti pooleaastaseks saanud poiss nuhutab lilli ja piidleb neid asjalikul ilmel.



«Arturile lilled nii meeldivad,» muheleb ema. «Need huvitavad teda hoopis rohkem kui mänguasjad, mida talle kingituseks tuuakse. Kui meile keegi lilli kingib, vaatab ta neid alati ja tema silmad löövad särama.»



Anne Paas räägib poolnaljatades veel, et pojale on juba töökoht välja vaadatud. «Lilleäri värske kaubaga varustava Moone hulgilao auto juht lubas oma ameti kahekümne aasta pärast talle loovutada.»



Vahepeal siseneb poodi üks kohalik naine ja hõiskab väikemehele juba ukselt: «Tere, Artur! Küll sa oled juba suur! Sul käsi nõndamoodi pikal, et peab kohe tere andma.» Etteruttavalt võib öelda, et sääraseid südamlikke tervitusi saab poiss järgneva tunni jooksul päris mitu. Et tulemas on sõbrapäev, on lillesoovijaid omajagu.



Ema nendib, et Artur on hea ja rahulik laps. «Ta muudkui naerab. Nuttu peaaegu polegi. Haiglas naeris ta juba kolmepäevasena.»



Kõva põhi Taivo Pilleri juures


Anne Paas märgib, et nagu pojale, nii on ka talle lilled lapsest saadik meeldinud.



«Kui Kildu põhikoolis käisin, võitsin seal korraldatud lilleseadevõistlustel esikoha,» meenutab ta.



Pärast keskkooli töötas noor naine esialgu toidupoes, aga seal talle ei meeldinud.



«Läksin Viljandis töö kõrvalt lillepoodi õppima. Peagi vajas Floreas oma uude kauplusse lilleseadjat.»



Samal ajal käis Anne Paas Pärnumaal Jaak Tomsoni juures lilleseadet õppimas ning hiljem läks end täiendama Tallinna Taivo Pilleri juurde.



«Aasta jooksul olin seal iga kuu kolm päeva. Need olid päris kallid kursused — kogu mu kuu teenistus läks sinna. Samas oli õpe väga tugeva tasemega ning andis ikka kõva põhja alla,» kõneleb ta.



Naine õppis Pilleri juures eri tehnikaid, stiile ja materjale ning arendas proportsioonitunnetust. Hiljem on ta oma sõnul käinud veel hulgiladudes hollandlaste ja sakslaste korraldatud koolitustel.



Klient on kuningas


Tänu Taivo Pilleri koolis omandatule julges Anne Paas kümme aastat tagasi oma lillepoe asutada.



Suure osa tema tööst moodustab tähtpäevadeks tellitavate lilleseadete valmistamine.



«Teen neid nii pulmadeks kui sünnipäevadeks, aga kõige rohkem vajatakse ikka matusekimpe — kirik ja surnuaed on ju siinsamas lähedal,» märgib ta.


Lilleseadja rõhutab, et püüab alati täpselt kliendi soove järgida.



«Vahel tuleb seades kasutada kindla tähendusega lilli, mida ise sinna ei paneks. Näiteks on soovitud meelespäid. Kui olen öelnud, et need on väga nõrga varrega ja neid on raske kimpu sättida, on mulle teatatud, et pangu ma kas või natuke, aga need peavad seal olema,» räägib ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles