Maria Soomets ootab kingituseks tulpe

Maria Soomets Foto: Liis Treimann

Sel hooajal Vanemuise draamatrupiga liitunud Maria Soomets tähistab laupäeval, 21. veebruaril 30. sünnipäeva. «Tartu Ekspress» uuris, kuidas sünnipäevalaps Tartu ja selle teatriga kohanenud on.

Läksite Viljandi Ugalast ära sellepärast, et kodu oli Tallinnas. Kui kergelt tuli otsus tulla Tartusse?

See juhtus kuidagi kiirelt ja kergelt ilma eriliste sisekaemusteta. Esialgu kutsuti mind mängima «Detektiiv Lottesse» ja «Jäisesse mõrva», sest Hilje Murel suundus ootamatult Draamateatrisse. Aga kui siis Sven Karja veel üht rolli pakkus, tundus juba mõistlik siduda end vähemalt aastaks Vanemuisega. See otsus tuleb kergelt, kui tunned teatrilaval mängimisest puudust. Mina tundsin. Ülejäänu on juba kombineerimine.

Ugalas saite mitmes klassikatükis (Gogol, Tšehhov, Tolstoi, Gailit) kaasa teha, Tartus praegu ühtegi sellist rolli pole. Kas igatsete mõne suure rolli järele?

Ikka igatsen, kes ei igatseks! Kui ma Tartusse jään, küll need rollid ka tulevad. Mingit paanikat mul ei ole. Järgmisel hooajal on ju plaanis Shakespeare ja Luts - vanad head klassikud ja naljahambad mõlemad.

Kas Vanemuises on plaanis ka midagi lavastada?

Näis...

Saate laupäeval 30-aastaseks. Kas teatris on rohkem tööd vanematele või noorematele naisnäitlejatele?

See oleneb kõik repertuaarivalikust. Selle eest, et kellelgi ei jääks rollid mängimata, peaks kandma hoolt draamajuht. Eks see olegi keeruline, naistele kirjutatakse ju hulga vähem rolle kui meestele. See-eest on need sageli väga magusad rollid. Ma ise ei taju oma vanust veel. Järjest tuleb küll nooremaid näitlejaid juurde, aga heh, kuidagi on mul ikka õnnestunud juba pikka aega mängida teles 14-aastast tüdrukut.

Mis on teie elus ja töös pärast Tartusse tulekut muutunud? Kas olete oma otsust kahetsenud?

Ei ole kahetsenud. Ma pean kahetsust üldse kõige halvavamaks ja salakavalamaks tundeks. Ikka ainult rõõmu on olnud, eelkõige inimestest, kes selle kaudu mu ellu sisse on astunud.

Kui pikaks teie Vanemuise-aeg võib kujuneda?

Ma ei tea. Vastus sellele huvitab mind ennastki väga.

Kas te kujutate end tartlasena ette?

Ma ei tunne, et oleksin tartlasena kuidagi teistsugune kui tallinlase või viljandlasena. Tartu linn meeldib mulle. Oluline küsimus on hoopis see, kus on su kodu, ja need, kellega koos sa tahad tartlane olla. Praegu on sellega veel natuke segased lood. See on suur otsus.

Kas Anni roll ETV lastesaates on teile juba liiga tugevalt külge jäänud?

Muidugi on külge jäänud, nagu kleepekas. Probleem ta küll ei ole, vastupidi, olen selle üle väga õnnelik. Mis puudutab küsimust, kas Anni võib teatrisaalis istuvaid lapsi segama hakata, siis olen kindel, et Lotte-etenduses ei tunne mind ükski laps ära! Ja vanemat publikut see kindlasti ei häiri.

Milline võiks olla laupäeval teid tõeliselt rõõmustav sünnipäevakink?

Tulbid.