Küülikute varjupaik on rõõmsate hüpetega laienenud ning peab plaani edasi hüpata

Viljandi vallas Viidika talus asuva küülikute varjupaiga elanikud Moon (vasakul) ja Tatar veedavad aega süües ning uut kodu oodates. Eelmisel aastal loodud varjupaik on koduks 25 küülikule. Foto: Marko Saarm

Eelmise aasta alguses Viljandi vallas Kokaviidika külas registreeritud  mittetulundusühing Rõõmsad Hüpped tegutseb Viidika talu perenaise Kati Sulbi ja peremehe Martin Enni hoole all. Aasta tagasi käis Sakala neil külas ning läks seegi kord. Aastaga on tehtud palju ehitustöid, koju jõudnud terve hulk küülikuid ning jaks pole raugenud. Vastupidi, unistused on suured ning varsti hakatakse vana talumaja otsast korralikuks varjupaigahooneks renoveerima.

Hoolealuseid on varjupaigas ikka peaaegu kõik kohad täis samamoodi kui eelmisegi aastal. Mõned on vahepeal koju läinud, mõned juurde tulnud. Kodulehele on praegu üles pandud 12 kodu otsivat looma, neid on aga rohkem, sest enne koju minemist peab küülik olema terve, teistega harjunud ning soovitavalt endale ka kaaslase leidnud. Eelmisest aastast tuttavaid nimesid on väheks jäänud, kuigi mõni on ennast varjupaigas jäädavalt sisse seadnud, näiteks Falafel ja endiselt perenaise elutoas elav õnnetu saatusega lontkõrv Roosi. Kokku on loomi praegu 25, aga see arv muutub pidevalt.

Uute küülikute vastuvõtmiseks ruumi ei ole, aga suure häda korral saab üht-teist siiski nuputada, nii oli eelmisel aastal üks küülik ennast sisse seadnud vannitoas ja köögis. Praegu kehtib aga põhimõte, et vastu ei võeta neid küülikuid, kellest omanik tahab lihtsalt loobuda. Neil aidatakse ühismeedia kaudu oma kontakte kasutades uus kodu leida. Eelisjärjekorras jõuavad varjupaika sellised loomad, kellel kodu polegi, ning neid jagub. Vahel visatakse soovimatu küülik lihtsalt metsaserva, sest arvatakse ekslikult, et too saab looduses ise hakkama. Ei saa.