Ära osta põrsast kotis!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Et internetist kauba tellimine
poleks põrsa kotis ostmine, tuleks kõigepealt põhjalikult uurida kauba omadusi ning tellimise ja tagastamise tingimusi.
Et internetist kauba tellimine poleks põrsa kotis ostmine, tuleks kõigepealt põhjalikult uurida kauba omadusi ning tellimise ja tagastamise tingimusi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Internetist kaupa tellides võib tekkida hulk küsimusi. Kuidas saab mittemeeldivat toodet tagastada? Kas kogu raha peab ette maksma või tohib osa sellest tasuda kauba kättesaamisel? Kust leida abi, kui midagi peaks juhtuma?


Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul kehtivad tarbijakaitsereeglid üksnes eraisiku ja juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingute puhul, mitte aga siis, kui olete midagi ostnud eraisikult.



«Enne kui kauba internetist tellite, lugege tähelepanelikult läbi ostmistingimused ning tekkivad küsimused esitage otse klienditeenindajale,» soovitas Turetski.



Müüjalt võib paluda, et ta annaks internetipoe lehekülgedelt puuduva või arusaamatuna tunduva tähtsa info maksetingimuste, kauba tagastamise võimaluste, müügigarantii ja muu sellise kohta kirjalikus vormis — see aitab lahendada võimalikke hilisemaid pretensioone.



«Ostuga seotud teave ja kirjavahetus on soovitatav välja printida ning alles hoida,» lausus Turetski.



Jälgima peab sedagi, kuidas ja millal on tarvis kauba eest maksta ning missugused kulud (posti- või teenustasud) võivad toote hinnale lisanduda.



«Kui posti- või internetimüügifirma soovib osa kauba hinnast saada ettemaksuna, peab see olema lepingu tingimustes kirjas. Võlaõigusseaduse kohaselt ei tohi müüja ettemaksu nõuda rohkem kui 50 protsendi ulatuses kauba hinnast,» lisas Turetski.



Et tarbijal ei ole kaupa internetist ostes, samuti kataloogist ja telefoni teel tellides võimalik sellega vahetult tutvuda, võib ta sõlmitud lepingust Eestis taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil toode on temani jõudnud. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on tagastustähtaeg vähemalt 7 päeva.



Sageli maksab toote tagastamisega seotud postikulud kaupleja. Selle kohustuse võib panna ka tarbijale, kuid siis peab see olema selgelt tellimistingimustes kirjas.



Küll ei tohi tarbija kauba tagastamisega seotud kulud ületada 10 eurot, mis on ligikaudu 156 Eesti krooni.



«Kui tarbija otsustab lepingust taganeda, tuleb talle 30 päeva jooksul pärast lepingust taganemist tagastada tema makstud summa. Kui aga müüja ei suuda tellimust täita, peab ta tarbijat sellest teavitama ja makstud raha 30 päeva jooksul tagastama,» kõneles Turetski.



Hanna Turetski rõhutas, et teatud kaupade puhul 14-päevane tagastamisõigus ei kehti. «Näiteks kui toode on valmistatud tellija mõõtude järgi või kui see on kiiresti riknev.»



14-päevane tagastamisõigus ei kehti muu hulgas perioodiliselt ilmuvate trükiste, näiteks ajakirjade puhul, audio- ja videosalvestiste ning arvutitarkvara puhul, juhul kui tarbija on ümbrise avanud, ning asjade puhul, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada.



Kui kaup ei vasta lubatud tingimustele, näiteks tooted erinevad pakutud näidistest või on puudustega, on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus.



«Tootel defekti ilmnemise korral võib tarbija esitada kaebuse kahe aasta jooksul alates toote kättesaamisest. Sama kehtib tavalisest poest ostetud kauba kohta,» selgitas tarbijakaitsja.



Tema sõnul on kõikjal Euroopa Liidus tarbijatel ühesugused õigused ning lisateavet nende kohta saab tarbijakaitse infoliinilt ja koduleheküljelt.

Tagasi üles