«Süsimustad neegrid süsimustades kaabudes». Nõnda pealkirjastasin oma arvamusloo 2012. aasta 9. novembril, laenates lause 1968. aastal Méxicos peetud olümpiamängude eestikeelsest raamatust. Aeg on edasi läinud, äärmuskorrektsed inimesed ei julge «neegri» sõna suhu võtta ning «must» pressib aina peale.
Repliik. Süsimust neeger ehk Kui must on pruun
Nii öeldakse «must» isegi inimeste kohta, kelle nahk on vaid kergelt jumekas. Jah, rassilisest ja etnilisest päritolust tulenevalt on selline inimene tavalisest eestlasest lõunamaisema näoga, aga nahavärvi poolest võib eestlane, iseäranis suvel, olla temast hoopis pruunim ehk siis mustem. Muide, omal ajal nimetati mustadeks kahtlaste plaanidega kaukaaslasi, pealegi tähendab «must» eesti keeles ka «räpast».
Muidugi võib küsida, milline peab inimene olema, et ta kuuluks negriidsesse ehk musta rassi. Ja kes ikkagi on mongoliidse ehk kollase ja kes europiidse ehk valge rassi esindaja. Kuivõrd must, valge, kollane või äkki hoopiski punane peab keegi olema?
Mida rohkem inimesed segunevad, seda raskem on kellegi välimuse põhjal tema päritolu mõista. Kas kauges tulevikus oleme kõik jälle mustad, nagu väidetavalt kunagi ammuses minevikus?