Nädala lagastajad ⟩ Meie sõna maksab

Lastepark on Linnahooldusele üks suuremaid murekohti. Foto: Viljandi Linnahooldus

Ma võisin käia neljandas-viiendas klassis. Tulime kambaga koolist, lärmasime omajagu ja sülitasime laias kaares maha, nagu kuraasikad poisiklutid ikka vahel teevad. Kusagil turu juures, vist Savi tänaval astus minu juurde vanemapoolne naine ja küsis, kas mulle endale sülitamine inetu ei tundu.

Püüdsime sõbraga midagi vastu öelda, aga näilisest enesekindlusest hoolimata oli mul suu sülje asemel vett täis. Ma ei mäleta, et oleksin pärast selle naise viisakat manitsemist enam kunagi tänavale sülitanud, kui just kärbes pole kurku lennanud.

Kas tänapäeva noorus on rohkem hukas kui varem? Aristoteles arvas küll nii. Aga ega asi nüüd nii hull ka ole. Kui viljandlane Crista Padu hiljuti Lastepargis prügistanud punti korrale kutsus, ei muutunud poisid küll kohe illikukudeks, kuid koristasid vähemalt osa oma läbust ära. Sõprade ees näo säilitamiseks õiendasid nad natuke vastu, aga vahest ei tundugi lagastamine neile järgmisel korral enam nii lahe kui seni.