Põllumeestele makstakse toodangu eest järjest madalamat hinda

Taluliidu pearaamatupidaja ja põllumajanduse nõuandeühingu finantskonsulent Tiina Sisa hindab põllumajanduse seisundit dokumentidest lähtudes. Foto: Elmo Riig / Sakala

Praegu räägitakse majanduslangusest ja kätte jõudnud kriisiajast, põllumehed aga vaikivad.

Viljandi talupidajate liidu pearaamatupidaja ja Viljandi põllumajanduse nõuandeühingu finantskonsulent Tiina Sisa, kas ka põllumeestel on kriis käes?

On selles mõttes, et teravilja ja rapsi hind langes ning piima hind langes ja langeb praegugi. Viimati kuulsin hinnast 3.20 krooni kilo. Niisiis sissetulekute pool on tunduvalt vähenenud.

Aga põllumees tegutseb kogu aeg. Kui ta tegeleb teraviljakasvatuse kõrval piimakarjaga, siis midagi ikka laekub ka sel ajal, kui põllud on lume all. Ja tal on olemas kodu, kus ta oma perega elab, ning sahver ja kelder, kuhu midagi varjule on pandud.

Talumees on linnainimesega võrreldes paremas seisus selle poolest, et tal pole ränka korteriarvet ning ta ei pea kõiki toiduaineid poest ostma.

Aga ta peab lehmale ravimeid ja viljapõllule mineraalväetisi ostma. Needki on kallinenud.

Jah, ta peab hankima veel mineraalsöötasid ja maksma selle eest, et piim kodunt ära viidaks. Kuid ta ei tohi osta mõtlematult. Kui raha on vähe, tuleb korrektiive teha. Neid, kes majandamisega toime ei tule, leidub ka headel aastatel. Vähese mõtlemisvõimega inimesed ei kao kunagi.

Olen maksuameti ja pankadega suheldes küsinud, kas talupidajad on neile rasked kliendid. Sugugi mitte, on nad öelnud. Talupidajatel pole teiste ettevõtjatega võrreldes väga suuri võlgu ega makseraskusi.

Vilja hinna äkiline langus oli talupidajale nii majanduslik kui moraalne löök. Raamatupidamine aga peegeldab olukorda ning dokumentides praegu kriis ei paista — 2007. aasta toodangu eest maksti kõrget hinda.

Et halvale sügisele eelnes hea aasta, hakkab põllumajanduses kriis ennast tunda andma alles kevadel, kui peab seemet, väetist ja mürki ostma. Sügisesed kehvad ilmad rikkusid ju oma seemnevilja — see ei idane. Seemne ostmisest talud ei pääse, kuid kallist mineraalväetisest peavad ilmselt paljud loobuma.

Mitme talu raamatupidamine taluliidu teha on?

Meie kontoris on 43 talu raamatupidamine ja mõne kliendi võiksime juurdegi võtta. Peale minu tegelevad sellega Salme Velleste, Anneli Jõgis ja Eha Siimu.

Minu laual on praegu lahti Tarvastu valla Undi talu paks kaust. See reedab, et peremees Anton Peek on üks maakonna suuremaid tegijaid. Talu möödunud aasta käive oli üle 10 miljoni krooni. Ma ei tea kõike maakonnas toimuvat, kuid talupidajate poolel on ta kindasti esikümne hulgas ja on igal juhul kasumis.

Anton Peek tahab Mustlasse suurt teeninduskeskust ehitada.

Ta on selleks pikka aega valmistunud: kinnistu on ostetud ja projekt tehtud, puud on maha saetud ja ehitusplats korrastatud, isegi elektriühendus loodud.

Küsimus on selles, kas ehitamiseks laenu võtta ja kas seda üldse antakse, sest pangad on muutunud laenajate suhtes ettevaatlikuks — nad kardavad riski ning üritavad seda maandada omafinantseeringu ja tagatiste suurendamisega.

Põllumajandusminister rääkis kaua aega sellest, et Euroopa Liidu toetuste  Eesti-poolne osa jääb puutumata.

Tundub, et sellestki rahasummast tuleb loovutada tubli tükk. Talunikud ei saa kätte seda kõike, mida Euroopa Liit on nende toetuseks ette näinud.

Koostate äriplaane. Kui palju vaeva üks niisugune nõuab?

Kui talupidaja tellib äriplaani atesteeritud finantskonsulendilt, kellena ma tegutsen 2005. aastast, saab ta selle eest makstavalt summalt 75 protsenti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt nõuandetoetusena tagasi.

Mulle meeldib koostada äriplaane nendele, kelle raamatupidamine on taluliidu käes.  Need inimesed ja nende tegevus on teada. Tundmatu kliendi korral tuleb kõigepealt teha hea taustauuring. Võõra kliendi korral ei piisa isegi kahe päeva tööst.

Aasta tagasi koostatud äriplaanidest said kõik minu 37 taotlust positiivse vastuse, sest 2007. oli hea aasta. Ükski äriplaan ei läinud tühja ja ükski investeering ei jäänud tegemata. Ka nendes äriplaanides, mis ma eelmise aasta lõpul tegin, läksin maksimumi peale. Novembris ja detsembris koostasin neid 18, nende saatust veel ei tea. Majanduses on nüüd teistsugune olukord ning kõike võib oodata.

Nagu juba varem rääkisime, on laenu ja liisingu saamine märksa keerulisemaks muutunud ning kardan, et mõnigi, kelle taotlus saab jaatava vastuse, ei suuda või ei julge investeeringut teha.

Kas tegite äriplaani ka Sudiste kandi noorele talunikule Kaarel Saaremetsale?

Tegin neid isegi kaks: noore taluniku ja investeeringutoetuse taotlemiseks. Kaarel Saaremets on väga tubli noormees. Olles 22-aastane, on ta ilmselt meie maakonna nooremaid talunikke. Missuguse pühendumisega ta töötab! Äriplaani tegemiseks oli ta kõik ise täpselt kavandanud ja välja arvestanud.

Noortaluniku toetuse tingimused on koostatud eluvõõralt. Lisapunkte saab poeg siis, kui ta talu isalt või vanaisalt ametlikult üle võtab. Senisel peremehel pole aga füüsilise isiku ettevõtlust kerge lõpetada. Ei saa nii, et lähen täna maksuametisse ja ütlen, et ma pole enam FIE. Tal on hulk kohustusi, investeeringutoetuse korral näiteks viie aasta peale.

Kas mõni talu võib teie käes olevate raamatupidamisandmete põhjal ka pankrotti minna?

Võib küll, aga ma ei taha sellest pikemalt rääkida.