Vaba mõte ⟩ Miks me nii kiiresti ära väsisime?

Hans Väre, Sakala peatoimetaja Foto: Elmo Riig

Ukrainlasi Venemaa-vastases võitluses autode ja muu varustusega abistav võhmalane Ants Punning jõudis äsja tagasi oma 24. abitiirult. Ta alustas ukrainlaste toetamist juba 2015. aastal ehk aasta pärast Krimmi okupeerimist, mil Ukrainas toimuv oli enamikule eestlastest veel suuresti tagaplaanil.

Miks ta seda kõike teeb? «Saamise rõõm on tore küll, aga andmise rõõm veelgi suurem,» rääkis Punning reedeses Sakalas. «See tunne, kui tean, et minu tegevus päästab kellegi elu, muudab tal seal rindel olemise lihtsamaks ja toob ta koju tagasi, on kirjeldamatu.»

Ja siis on muidugi ka see teine põhjus, mida on juba miljon korda natuke erinevas sõnastuses korratud. Vähem kui kuu pärast suure sõja algust Ukrainasse võitlema läinud pärnakas German Barinov kirjeldas seda hiljuti Pärnu Postimehes nii: «Sain aru, et kui neid seal ei peata, jõuab see sõda järgmisena siia. Võib-olla 10 või 20 aasta pärast, aga kindlasti jõuaks. Ja kui meie sellega praegu ei tegele, peavad seda tegema meie lapsed. /---/ Kui ma ei teeks midagi, et meie vastast peatada, ei annaks ma endale seda tulevikus andeks.»