Tiit Jürmann ⟩ Riik, kui tahad suuremat kaitsevalmidust, siis usalda rohkem!

Tiit Jürmann Foto: Marko Saarm

Lugesin 23. veebruari Sakala veebiväljaandest, et valitsus selgitas välja Eesti kriisivalmiduse seisu ja kinnitas elanikkonnakaitse tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks. Ühtlasi andis valitsus Ukraina sõja teise aastapäeva eel teada, et praeguste ressursside juures ei ole riik ega omavalitsused valmis oma inimesi sõjaolukorras kaitsma.

Olgu, kui praegu ei ole valmis, siis riigi suund tundub olevat selline, et tulevikus ollakse. Aga nagu loos öeldi, polevat inimesed valmis ennast ka ise kaitsma. Inimesed pole valmis!? Siinkohal tekkis mul tõrge. Vaatame asja füüsilise kaitsmise nurga alt ja jätame kõrvale muud aspektid.

Arvan, et iga mees abikaasana, isana või vanaisana ei mõtle sekunditki, kui on vaja kaitsta lähedasi ja ka iseennast. Et aga teemat arendada, pean esmalt kapist välja tulema. Täpsemalt öeldes relvakapist. Turvalisuse huvides ei lasku ma detailidesse, vaid piirdun üldisemate kirjeldustega. Olin üle 30 aasta relvaomanik, õigemini mitme relva omanik. Rõhutan: olin. Riik usaldas mind ja mina usaldasin riiki. Käisin regulaarselt nii psühhiaatri juures kui muudes tervisekontrollides ja kõik seadustes nõutav sai täidetud, kuni riik muutis relvaseadust ning relvaloa pikendamise nõudesse lisandus laskekatse.