Valitsus: praegu ei ole riik ega omavalitsused valmis Eesti inimesi sõja puhkemise korral kaitsma

Aasta-aastalt on vähenenud inimeste valmisolek hädaolukorras teisi abistada, oma varusid jagada ja lähipiirkonna inimestega koostööd teha. Samuti ei oska enamik anda esmaabi. Foto: Dmitri Kotjuh

Valitsus selgitas välja Eesti kriisivalmiduse seisu ja kinnitas elanikkonnakaitse tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks. Ühtlasi andis valitsus Ukraina sõja teise aastapäeva eel teada, et praeguste ressursside juures ei ole riik ega omavalitsused valmis oma inimesi sõjaolukorras kaitsma.

Valdkondadena, mida riik plaanib nelja järgmise aasta jooksul elanikkonnakaitseks arendada, said dokumenti kirja inimeste kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine, ohuteavituse lahenduste väljaarendamine ning omavalitsuste kriisivõimekuse ja kriisi lahendamisega tegelevate asutuste toimepidevuse suurendamine.

Ühtlasi võib dokumendist lugeda, et praeguste ressurssidega ei ole riik ega omavalitsused valmis Eesti inimesi sõjaolukorras kaitsma. Samuti pole inimesed ise valmis ennast kaitsma. Valitsus soovib jõuda olukorrani, et riigi eelarvestrateegias tagataks püsirahastus elanikkonnakaitse arendamiseks – varem on pakutud välja sõjalise riigikaitse kõrval sisemajanduse kogutoodangust 0,5 protsendi suunamist elanikkonnakaitse tegevustesse.

Elanikkonnakaitse olevik ja tulevik

Vabariigi Valitsus