TEATRIARVUSTUS ⟩ Kui ohutum valik polegi kindla peale minek

"Koju" võitis 2021. aasta näidendivõistlusel teise preemia ja on esimene Kadri Lepa näidend, mis lavale jõuab. Ema kehastab Garmen Tabor ja isa rollis on Andres Tabun. Foto: Elena Koit

Veel enne, kui Walesi prints Edward ühe kerjuspoisiga progeroki saatel kohad vahetas, jõudis Ugalas möödunud aastal esietenduda Tanel Ingi lavastatud "Koju". Sõnalavastus põhineb Kadri Lepa samanimelisel näidendil, mille eest autor Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusel teise preemia pälvis. See on esimene kord, kui auhinnatud näidend laval elustub.

Kodule kui mõistele omistatakse tihti kindluse tähendus – seda nii ühiskonna kui üksikisiku tasandil. Nii on ka lavastuse sündmustiku keskmes noor naine, kes emotsionaalse pelgupaiga otsinguil leiab taas tee vanematekoduni. Teadupoolest ei võrdu aga probleemide eest põgenemine nende lahendamisega.

Lepa loodud kodus elab perekond, mille igal liikmel on oma koorem kanda. Selmet avatud dialoogi pidada ja lahendusi otsida, hoitakse muresid endas. Nii on aga tagajärjeks hoopis üksteise (tahtmatu) sügav haavamine. Erandina tõuseb sealjuures esile vanaema (Luule Komissarov), kes näib põdevat mutismi. Kuigi vaikimisega eemaldub ta peresisestest lahkhelidest, välistab ta samal ajal võimaluse olla abiks ja toeks (eeskätt) lapselastele Paulile (Martin Mill) ja Annale (Margaret Sarv), kes seda silmanähtavalt vajaksid. Nii selgub, et Anna ei leiagi eest otsitud turvatunnet, vaid peab silmitsi seisma uute ja samal ajal ka vanade katsumustega.