Sellega, mida ei saa muuta, tuleb leppida

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Valgusel on imeline võime meie vaimset enesetunnet parandada. Tuleb vaid end kätte võtta ja valguse kätte minna.

FOTO: Aivar Aotäht

Aastakümneid Hiina meditsiiniga tegelnud bioloog ja arst Lembit Kuhlberg on veendunud, et paljudest hädadest saab üle ka leebeid vahendeid kasutades.


Doktor Lembit Kuhlberg, mida te soovitate inimestele, kes on oma muremõtete vangis, aga ei taha antidepressante võtta?


On inimesi, kel on vaja häirivatest sümptomitest ruttu lahti saada. Neile sobivad antidepressandid. Kui palju on ühel või teisel ravimil kõrvaltoimeid ja kas esineb sõltuvuse tekkimise ohtu, oskavad psühhiaatrid täpsemini öelda.


Kel on aga küllalt tahtmist, see võib proovida muidki mooduseid. Leebed vahendid nõuavad paraku rohkesti aega ja vaeva.



Mis aitab tuju parandada?

Esiteks väljas värskes õhus ja päikesevalguse käes viibimine. Depressioon kimbutab meid tavaliselt pimedal ajal sügisel ja talvel. Kui läheb valgemaks, kas või seetõttu, et lumi maha sajab, muutub ka meel rõõmsamaks. Kui päevad on veel lühikesevõitu, peaks leidma aega valges väljas käia.



Teine abinõu on liikumine. Depressiivsetel inimestel pole tahtmist ennast liigutada. Nad hakkavad norutama ja jäävad oma mustade mõtete otsa istuma. Hea, kui on lähedasi inimesi, kes suudavad norutaja toast välja meelitada.



Kehaline aktiivsus toob kaasa mitme bioaktiivse aine vabanemise, sealhulgas erituvad verre heaolutunnet tekitavad ja meeleolu parandavad endorfiinid. Kui keha liigub, hakkab liikuma ka kõik ülejäänu: veri, pärsitud energia, emotsioonid. Seepärast on neil, kes liikumisvaevuse all ei kannata, alati enesetunne ja tuju paremad.



Endorfiinide vabanemine ajus võtab aega, mõnel juhul tunni. Pärast ligi kuue kilomeetri pikkust jalutuskäiku või kolmveerandtunnist sörkjooksu kenas looduses paraneb enesetunne alati. Nooremad inimesed, kel jaksu rohkem, võivad end rohkem koormata, sest tervise säilitamiseks vajab keha vähemalt kümmet tuhandet sammu päevas.



Kolmas abinõu on ravimtaimed. Hiina meditsiini teooria kohaselt on depressiooni puhul pärsitud maksa energia liikumine ja see omakorda takistab energia liikumist kogu kehas. Siis tulevad kasuks need taimed, mis aitavad maksa harmoniseerida: meliss, piparmünt, pune. Hästi tuntud vahend on naistepuna, millel on otseselt antidepressiivne toime.



Igaühele ju kõik ei sobi.


Kui esiplaanil on ärevus, sobivad rahustavalt toimivad taimed, nagu palderjan, pune, meliss, ubaleht, veiste-südamerohi ja käbihein. Ubaleht, käbihein ja veiste-südamerohi on väga mõrud. Hiinlased ütlevad, et mõru maitse jahutab kuumust — see on kehas siis, kui oleme erutunud, ärritunud või on palju muid «kuumi» emotsioone. Kui kuumus jõuab südamesse, tekivad erutus ja südamepekslemine ning uni on häiritud ja unenäod rahutud.



Osa inimesi on oma sõnul nii närvilised, et tee neid ei aita.


Väga suure pinge korral võibki ravimteest üksi väheks jääda. Kuid tee võib ka lihtsalt liiga lahja olla. Hiina meditsiin soovitab üpris suuri ravimtaimekoguseid, näiteks veiste-südamerohtu tarvitatakse 10 grammi päevas, mis on päris suur peotäis. Meil on kombeks võtta ravimtaimi teelusikatäis tassi kohta, sellest jääb aga sageli väheks.



Tihti aidatakse närvilisusele veel omalt poolt kaasa kofeiini sisaldavate jookide (energiajoogid, kohv) tarvitamisega. Mõnikord piisabki närvilisusest lahtisaamiseks selle niinimetatud vedela stressi tarvitamisest loobumisest.



Sageli kurdetakse, et öösel läheb mitmeks tunniks uni ära. Vastu hommikut tahaks küll uinuda, aga siis peab juba tööle minema.


See juhtub siis, kui mõni mure vaevab. Õhtul oleme väsinud, jääme magma, aga kui vaim on veidi puhanud, hakkab aju jälle muredega tegelema ja ärkame üles.



Teinekord aitab, kui nihutame magamamineku aega. Kõige kasulikum on magada võimalikult pikalt enne keskööd. Kui on varem magama mindud, võib ka varem üles tõusta, sest ollakse välja puhanud.



Stressis inimene ei jää tühja kõhuga hästi magama, kuid õhtul söödu kipub kergesti naha vahele kogunema. Pinge leevendamiseks võib õhtul juua rahustavat teed. Sobivad nurmenukk, pune ja paljud eeterlikke õlisid sisaldavad taimed. Piparmündi mõju on erinev — mõnda see õhtul hoopis ergutab.



Tee võiks keeta parajalt kange, siis on joodava vedeliku kogus väiksem. Nii ei pea jälle ruttu üles tõusma ja WC-sse minema, mis une ära rikub.



Soovitatakse mõelda häid mõtteid, aga see pole nii lihtne.


Palju oleneb meie suhtumisest. Aeg-ajalt on hea järele mõelda, kas me pole ehk vähetähtsaid asju üle tähtsustanud.



Eesmärgid on elus väga vajalikud, kuid ülearu suurte ambitsioonidega võime endale liiga teha.


Kui halvad mõtted on peas, ega siis head mõtted neid iseenesest asendama kipu. Tavaline tendents on, et mustad


mõtted asendavad helgeid. Meeleolulangus on läbipõlemisega kaasas käiv nähtus, seepärast kipuvad aastad meid kõiki muutma vanadeks torisejateks.



Kuskilt peab tulema impulss, mis aitab meid surnud punktist välja. On hea, kui inimesel on indu helge kiir üles leida.


Vanematele inimestele mõjub tihti hästi lastelaste seltsis viibimine. Üksikud inimesed leiavad lohutust lemmikloomaga tegelemisest. Mõnele võib tuge pakkuda religioon, mis ongi algselt selleks tekkinud, et inimest seesmiselt paremaks muuta. Tõsi, poliitikas on sellest saanud inimeste ärakasutamise vahend. Usu algne mõte, nagu dalai-laama on öelnud, on muuta inimest õnnelikumaks.



Hea, kui saame aeg-ajalt võimaluse pinget maha laadida: minna teise keskkonda või teha füüsilist tööd, kui oleme päevast päeva laua taga istunud.



Depressioonil võivad olla ka meist sõltumatud põhjused.


Tõepoolest, SMS-laenu või liisingut ei aita ükski tablett tagasi maksta. Ent kui suudame säilitada seesmise rahu, oleme ka teovõimelisemad ja otsusekindlamad. Samas tuleb asjadega, mida muuta ei saa, lihtsalt leppida.

Tagasi üles