On teada asi, et tervisehädad kipuvad inimesi kimbutama siis, kui arstid puhkavad: nädalavahetustel ja pühade ajal. Kel häda on suur, saab igal ajal kutsuda kiirabi või pöörduda Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonda. Hullem on olukord siis, kui kriitiline olukord tekib haige hamba pärast, sest pühade ajal ei tööta stomatoloogid isegi Tartus.
Läinud aastavahetuse eel selgitati «Sakalas» ülevaatlikus kirjutises, kuidas pühade ajal arstiabi saada. Seal oli kirjas ka see, et väga rasketel juhtudel, näiteks hambast lähtunud tugeva tursega põletiku korral võib patsient pöörduda Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus hambaarst kohale kutsutakse.
See pole paraku lahendus. Jaanuaris sai toimetus ühe hätta sattunud viljandlase kirja.
«Soovin rääkida olukorrast, millesse sattusin hambavalu tõttu. Hammas hakkas valutama 30. detsembri öösel. 31. detsembri hommikul helistasin perearsti nõustamistelefonil ja küsisin, mida teha. Mulle vastati, et Lõuna-Eestis ei tööta 31. detsembril ja 1. jaanuaril ükski hambaarst.
Pöördusin Viljandi kiirabisse. Sealne lahke töötaja leidis kaks Tartu hambaarstide telefoninumbrit. Pidingi sõitma Tartusse, sest valu oli väljakannatamatu. Seal selgus, et kui ma poleks kiiresti tegutsenud, võinuks asi võtta halva pöörde.
Kas ei võiks ka Viljandis olla mõne hambaarsti number kättesaadav, et oleks võimalik erikokkuleppelgi abi saada?»
Üheskoos nõus valvama
Viljandi suurima hambaraviasutuse, aktsiaseltsi Viljandi Hambakliinik ravijuht Taima Kree lausub, et viimasel ajal ei ole hambaarstide valvevastuvõtud enam jutuks olnud.
«Tegime laupäevaseid valveid veel paar aastat tagasi. Meie omaaegne peaarst Anna Adari tõstatas selle probleemi laiemalt: ta soovitas, et valveringis osaleksid peale hambakliiniku kõik Viljandi hambaarstid. Linnavalitsusel ei olnud võimu, maakonnaarsti sõna ei maksnud ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes otsustati valved ära jätta.»
Taima Kree ütleb, et ka nende kliinik lõpetas laupäevase ja pühadeaegse esmaabivastuvõtu, sest patsiente oli nii vähe, et see ei katnud kulutusi.
Varasemal ajal sageli koduvalvet teinud Taima Kree räägib, et see oli üsna koormav: mõnel päeval tuli muudkui kodu ja töökoha vahet käia. Ka ei andnud patsiendid endale alati aru, mida tähendab arsti erakorraline väljakutsumine, vaid nõudsid abi ka väga väikeste hädadega.
Taima Kreele meenub, kuidas ta pidi kell kaks öösel väljakutsele minnes viibima suures tühjas hambakliiniku majas kahekesi võhivõõra mehega. «Üsna kõhe oli.»
Ta leiab, et kodune valve on kõige halvem variant, ega poolda seda.
«Peale meie töötab Viljandis kaheksa ja maakonnas viis hambaravikabinetti. Me kõik oleme eraettevõtjad, riiklikku hambaravi Eestis ju ei ole. Kui meist kõrgemal seisval tasandil (linn, maakond) tehakse kõigile ettepanek ühineda nädalavahetustel ja riiklikel pühadel esmaabi osutavasse hambaraviketti ning olla valves järgemööda, liituksime sellega meeleldi. Meie ei saa panna teistele kabinettidele kohustust korraldada erakorralist vastuvõttu,» selgitab ta.
Terve hulk lisatakistusi
Aino Rull on oma kabinetis peale ravi spetsialiseerunud ka kirurgiale. Tema jutu järgi on valvete probleem olnud juba ammu üleval, kõik hambaarstid on sellega kursis.
«Omal ajal pidi seda korraldama maakonnaarst, aga head lahendust ei leitud. Et hambakliinikus oli arste teistest tunduvalt rohkem, olid valves nemad, aga nüüd on nad selle lõpetanud,» räägib Aino Rull.
Ta ütleb, et pole valveringis osalemise vastu, aga sellel võib olla lisatakistusi.
Tervisekeskuse maja, kus tema töötab, on laupäeval suletud ja vaevalt ka garderoobihoidja ja koristaja ainuüksi tema pärast kohale tulevad. Maja kord näeb ette, et külastaja tühjas majas üksi liikuda ei tohi, arst peab temaga kaasas käima.
Hoopis iseküsimus on see, et igas olukorras, näiteks komplitseeritud hambaeemalduse puhul ei ole kõik arstid võimelised abi andma.
«Hammast ei tohigi hakata välja tõmbama, kui pole tehtud röntgenit ja probleemist ei ole täpset ettekujutust. Viljandis on röntgenipildi tegemise võimalus ainult hambakliinikus ja Denteses,» selgitab ta.
Kui ravi on vaja teha narkoosi all, tulevad narkoosiarst ja -õde Rulli kabinetti Viljandi haiglast. Ta ei ole kindel, kas nood hambaarsti erakorralise valve ajal saavad abiks olla.
Kes ja kuidas korraldab?
Hambakliiniku järel suuruselt teine hambaraviasutus Viljandis on Dentes A&E. Selle juhataja Aarne Anton ütleb, et nad lõpetasid erakorralise vastuvõtu, sest ühe patsiendi pärast asutust päev läbi lahti hoida ei saa.
«Me oleme valveid proovinud ja need ei toiminud. Inimesed, kel on oma arst ja kes tõsiselt hätta jäävad, saavad ikka abi. Erakorraliste juhtude tarvis on haigla, kes suunab, kuhu vaja,» leiab ta.
Ta lisab nõuande, mida arstid kogu aeg jagavad: käige kaks korda aastas kontrollis ja ebameeldivaid üllatusi ei teki.
Siiski ei välista ka Aarne Anton suures valveringis osalemist. Iseasi on, kes ja kuidas asja korrraldab.