Saarepeedi vallas endise Auksi koolimaja kõrval seisab möödunud sajandist pärit kuivatihoone, mida Auksi-Kooli talu peremees Ando Adamson näeb vaimusilmas puhkemajana.
Kuivatisse tuleb puhkemaja
1919. aastal valminud kuivati teeb omapäraseks see, et selle seinad on laotud neljakandiliseks tahutud maakividest. Samasuguseid kive on kasutatud ka kõrvalasuva lauda ja küüni ehitamisel — nendest hoonetest on küll alles vaid varemed. Et sealt kandi maad on üsna kivised, siis talu endisel peremehel materjalist puudust polnud.
Pikka aega tühjana seisnud kuivatihoone omanikuks sai Ando Adamson üheksakümnendatel aastatel, kui vallavalitsus korraldas sellele enampakkumise.
«Ma ei kahetse, et selle endale ostsin,» lausub ta.
Kuivati renoveerimine pole veel lahti läinud, kuid põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt on kinnitus maapiirkonnas majanduse mitmekesistamise meetmest raha eraldamise kohta olemas.
Pärast ostu pani peremees hoonele küll kohe uue katuse, kuid vana oli juba lasknud niiskusel talasid, salvi ja teisi puitosi mädandada.
Muud kuivatis seni veel muudetud pole: alles on ahjud, kahe korruse vahel raudtalad, millele toetuvatele sõeltele laotati vili, ning toru, mille kaudu vili salvedesse voolas.
Puutreppi mööda pääseb teisele korrusele, kus tulevikus hakkavad Ando Adamsoni kujutluse järgi olema toad. Sealsed sepistega ümmargused aknad kavatseb ta alles jätta. Samuti ei taha ta loobuda uhkest punasest tellisest korstnast — see tuleb hoone renoveerimise käigus lõhkuda ja hiljem taastada.
Peremees näitab vundamendi õhutusauke, mis hoone põhjaküljel on lausa maapinnal, vastasküljel aga umbes pool meetrit kõrgemal. «Siia puistati ilmselt maha puhtimisel ja kuivatamisel tekkinud viljajääke,» arvab ta.
Omad plaanid on Ando Adamsonil ka kõrvalhoonetega. Näiteks on laudalakka sõitmiseks rajatud kaldtee all keldrid ja üks kelder asub ka veidi eemal. Küüni müürijäänustele sobiks aga palkvöö püstitada.
«Eks see üks raha neelav auk ole,» nendib Adamson.
Ando Adamson elab koos naise, poja, tütre ja vanaisaga ilusas rehielamus, kust tulevase puhkemajani on linnulennul umbes kilomeetri jagu maad.
«Talukoht on meil Lapi, Auksi-Kooli on tootmistalu nimi,» selgitab ta.
Auksi-Kooli kasvatab teravilja ja rapsi. Viljakasvatusest annab tunnistust 2003. aastal valminud vedelküttel kuivati, mis peagi saab uue sisu.
Eelmise aasta saagi kohta ütleb Ando Adamson, et see oli nii ja naa. Nagu teistelgi, kannatas vihma pärast vilja kvaliteet ja kulud tõstis kõrgele ka lakke hüpanud kütuse hind.
Vesine sügis sundis ette võtma veel ühe töö. «Õue sai hulganisti täitepinnast veetud,» meenutab Adamson. «Muidu oli siin võimalik ainult traktoriga sõita.»
Lapi elumaja naabrusesse on valmimas masinakuur, kus leiavad edaspidi varju Claasi ja Belarussi traktor, Doni kombain, põllutööriistad ning väetised. 220 ruutmeetri suurusel hoonel on katus peal ning betoonpõrandki valatud. Vaja on veel uksed ette panna ning et betoon vajuma ei hakkaks, sellesse sooned sisse ajada.
Hoone ehitamiseks küsis Ando Adamson põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist toetust, kuid masinad on ta üritanud ikka ise välja osta. Toetuste kohta ütleb ta, et väiksematele maatootjatele on need väga vajalikud.
«Saaks ju ka vanade Vene masinatega hakkama, kuid palju oleneb töömahust. On ikka suur vahe, kas töötad põllul nädal aega vanade ja väikeste riistadega või päeva uute ja võimsamatega,» nendib ta.
Talu õuel ootab kevadet veel ka väike T-25 traktor, millega käib Ando Adamsoni 90-aastane vanaisa Eduard Maasepp näiteks põldu rullimas.
«Vanaisa tahab praegugi metsa puid tegema minna,» kiidab lapselaps eaka mehe südikust. Tema järel hakkaski Ando Adamson Lapi talus peremeheks.
Ando Adamson ei välista, et kunagi peab ta veel ka loomi, näiteks lihaveiseid, sest talul on kümmekond hektarit looduslikku rohumaad.
Peale kõige muu on ta aga teadurina ametis Eesti maaviljeluse instituudis ning hakkab hoolt kandma nii oma kui Olustvere ametikooli maadele rajatavate katsepõldude eest.
Auksi-Kooli talu sadakond hektarit maad laiuvad mõlemal pool Viljandi—Tallinna teed. Lääne poole jäävale maatükile on peremees ehitanud palksauna, kus saab sõpradega aega veetmas käia ja puust kümblusvannis mõnuleda.
«Naabrid on ikka soovitanud, et võiksin ka turismiga tegelda,» lisab Adamson.