Muusiku surmast andis oma Facebooki-postituses teada tema minia Evelin Täht, kelle sulest ilmus tunamullu elulooraamat "Tähelend. Jüri Täht. Mees rohelisest raamatust".
Jüri Täht tegi oma esimese poognatõmbe Viljandis 17. septembril 1936 ja kutselise tšellistina viimase New Yorgi Carnegie Hallis 18. mail 1986. Ta oli väljapaistva pianisti Don Shirley elust tehtud detailitiheda filmi "Roheline raamat" ("Green Book", 2018) ühe kõrvaltegelase, tšellist Olegi prototüüp. Don Shirley Trio muusika taas meelde toonud film võitis 2019. aastal parima filmi, parima originaalstsenaariumi ja parima meeskõrvalosatäitja Oscari.
26. mail 1930 Tartus sündinud Jüri Tähe lapsepõlv möödus Viljandis Posti tänaval majas number 9. Pere oli majanduslikult heal järjel, lastel oli hoidja ja majas teenija.
Peres oli ka raadio, mille vanaema oli esiti kuulutanud saatanast olevaks, kuid hiljem sellega siiski leppinud, kui oli selgunud, et see riistapuu suudab mängida ka kirikumuusikat. Just tänu musikaalsele isale ja raadiole jõudiski Jüri Täht muusika juurde. Kord kuulanud ta raadiost kontserti ja uurinud, mis pill see ometi selliseid helisid teeb. Saanud teada, et see on tšello, oligi asi otsustatud.
Muusikaõpinguid alustas Jüri Täht üsna varakult, kuueaastasena. Tema õpetajaks sai Parfeni Valgemäe. Muusikakooli polnud Viljandis veel asutatud ja Jüri Täht oli tol ajal linna ainus tšellomängija. Et Jüri Tähe vanaema oli Venemaal sündinud sakslane, siirdus pere 1941. aasta algul teiste ümberasujate hulgas Saksamaale.