Meleski mehe leitud Vabadussõja-aegne relv jõudis piirivalvurite kätte

Meleskis elav Ville Dreving ei loovutanud oma haruldast leidu, 1911. aastal Inglismaal valmistatud kuulipildujat Vicers Laidoneri sõjamuuseumile, küll aga oli ta valmis selle deponeerima Valga piirivalvemuuseumile. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Laupäeval Valgamaal korraldatavatel Paju lahingu aastapäeva üritustel võib näha ka Meleski mehe Ville Drevingu leitud skandaalset Vabadussõja-aegset kuulipildujat, mis on hoiule antud Valga piirivalvuritele.

Nimetatud relv on peaaegu aasta aega olnud Valga piirivalvelinnakus isamaalise kasvatuse püsiekspositsioonis. Süüdistuste tõttu ajakirjanduses ei nõustunud Dreving seda üle andma Tallinnas asuvale Laidoneri sõjamuuseumile.

«Algul pakkusin kuulipildujat Põltsamaa muuseumile, aga too ei julgenud seda vastu võtta, sest selle ümber oli olnud liiga palju kära. Valgas olid julgemad mehed,» rääkis ta ning lisas: «Raha ma selle eest ei küsi. Mida rohkem inimesi seda näeb, seda parem. Meleskis pole ju korralikke hoiutingimusi, aga kuulipildujat tuppa viia ja ise seal kõhuli peal lamada pole ju mõtet.»

Valga sõjarelvade ekspositsiooni eest hoolt kandva Meelis Kivi sõnul ei kasutatud seda kuulipildujat küll Paju lahingus, kuid tegemist on ühe uhkema Vabadussõjast säilinud relvaga.

«See on tõeline rariteet. Ma ei teagi Eestis ühtki teist relva, mis oleks sellega võrreldav. On õnn, et Dreving seda müüki ei pannud. Suur hulk Eesti ajaloolisest-militaarsest pärandid on maha müüdud,» kõneles ta.

Meelis Kivi rõhutas, et nüüd on see hinnaline kuulipilduja Valgas inimestele nähtav ning edaspidi leiab see keskse koha sealse muuseumi peatselt avatavas Vabadussõja toas.

1911. aastal Inglismaal valmistatud Vickers oli kasutuses soomusautol Toonela. Väidetavalt leidis Dreving selle 2006. aastal Jõgevamaalt Tapiku soost koos hulga Teise maailmasõja aegsete relvadega.

Leid pälvis kohe laialdast tähelepanu sõjalistest teemadest huvitatud inimeste foorumis militaar.net, kus Dreving asjatundjatelt selle kohta infot palus.

Kuulipilduja väärtust tõstab asjaolu, et 1941. aastal hävitati toonase sõjamuuseumi Vabadussõja-aegne kollektsioon. Okupatsioonivõimud andsid eksponaatideks olnud relvad esmalt ajaloo- ja revolutsioonimuuseumile ning sõja puhkedes rändasid paljud neist punasõdurite kätte.

Avalikkuses tekitas Ville Drevingu soov mitte anda haruldast leidu museoloogide hoole alla, vaid see omal käel restaureerida vastakaid arvamusi. Osa spetsialistide arvates on ta ajaloolise relva päästmatult rikkunud. Dreving ise aga sellega nõus pole. Ta usub, et kui ta poleks ruttu tegutsenud, oleks relv õhu käes kiiresti hävinenud.

«Kahe kuu pärast olnuks korrosiooni eemaldada lootusetult hilja. Seetõttu viisin relva pärast esmaseid konserveerimistöid Soome tuttava restauraatori juurde. Too pensionieas mees tegi taastustööd tasuta,» rääkis ta.