/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2012/02/07/946192t1hccb3.jpg)
Talvisel ajal, kui levivad külmetushaigused, leiame kosutust sidrunist. See suurepärane viiruste- ja pisikutevastane vahend võib hävitada ligi 20 liiki baktereid. Tema hapud viljad sisaldavad ohtralt A-, B- ja C-vitamiini ning aitavad peletada kevadväsimust ja stressi. Peale nimetatute leidub sidrunis teisigi tervislikke aineid.
Tartu ülikooli botaanikaaias kasvab kaks sidrunipuud. «Sidrunimahl leevendab nohu, kui seda kaks-kolm korda päevas paar tilka ninna lasta. Ka nahahädade korral on sellest abi,» teab rääkida sealne aednik Annela Nõmmik.
Eelistab jahedamat
Aednik usub, et sidrunit on võimalik kasvatada ja viljuma saada kodus aknalaual või jahedapoolses ruumis.
«Toataimena on sidrunipuu hinnatud eelkõige igihalja, meeldivalt lõhnava lehestiku tõttu. Kasvada eelistab ta õhurikkas valges ja jahedas kohas. Talvel on sobivaim 8—12 soojakraadi, näiteks jahe aknapealne, kus on ohtralt valgust. Pimedas viskab taim lehed maha,» kirjeldab Annela Nõmmik.
Suvel tasub viia puu õue varjulisse paika: temperatuuri ööpäevane vaheldumine meeldib talle. Aednik tõdeb, et varem, kui peamajas sirguv sidrunipuu suveks õue viidi, kandis ta kenasti vilju. Tänavu jäi väljas käik paraku ära ning nüüd on vilju napilt. See-eest Oa tänava kasvuhoone taim, mis veetis läinud suve õues, on taas kenasti sidruneid täis.
Annela Nõmmik räägib, et sidrunipuid paljundatakse põhiliselt pookimise, seemnete ja pistikutega. Seemnest külvatud hakkavad õitsema ja viljuma 10—15 aasta vanuselt, pistikust paljundatud alustavad õitsemist kolme- või nelja-aastasena. Seemnest sirgunud taimed ütleb ta olevat toatingimustes vastupidavamad kui poogitud kultuursordid.
«Seemned kaotavad üsna kiiresti idanemisvõime, seepärast tasub need pärast viljade söömist esimesel võimalusel mulda pista. Üllataval kombel võib tsitruselistel ühest seemnest tõusta mitu taime,» kõneleb aednik.
Annela Nõmmik ütleb, et taimede külviks passib tavaline aiamuld, mida võib teha õhulisemaks liivaga segades. «Kindlasti tuleb seeme pärast külvi liivaga katta. Kõige paremini idaneb ta soojas, 20-kraadises toas,» õpetab aednik. Tõusmed ilmuvad tema jutu järgi umbes kuu pärast.
Seemned võib mulda panna igal ajal, aga et taimel peaks olema edenemiseks piisavalt valgust, sobivad kasvu alguseks kevad ja suvi. Taimelampide puhul võib muidugi külvata ka pimedal ajal.
Istutusnõu olgu paras
Annela Nõmmik soovitab sidrunipuid aeg-ajalt tagasi lõigata, et need puhma ei läheks. Seemnest külvatuid võib hakata aiandusportaalides leiduvate õpetuste järgi kujundama juba varakult.
Sidrunitaimede pott ei tohi olla liiga suur ning seemnest külvatuid oleks mõistlik igal aastal ümber istutada. Samuti soovitab Annela Nõmmik silmas pidada, et tsitruselised vajavad suhteliselt happelist mulda.
Aedniku sõnutsi ei pruugi toas kasvanud sidrunid suuruse poolest lõunamaistele eriti alla jääda, aga viimased on märksa mahlasemad. Omakasvatatute kasuks räägib asjaolu, et need on keemiavabad. Kaugelt toodud vilju on töödeldud konservantidega, et need taluksid pikka vedamist.
Nõmmik manitseb inimesi ostetud sidruneid alati voolava sooja vee all harja ja seebiga pesema. Poest soovitab ta valida õhukese koorega rasked viljad, sest nendes on rohkem mahla. Paksu krobelise koorega sidrun on kuivema viljalihaga.
Tsitruselistele mõeldud vedelväetist annab Annela Nõmmik taimedele kasvuperioodil iga kahe nädala tagant. Puhkeperioodil ta taimi ei rammuta.
Kasutati balsameerimiseks
Harilik sidrun (Citrus limon) on iidsetest aegadest tuntud igihaljas tsitruseliste perekonda kuuluv kultuurtaim. Tema kodumaaks peetakse Kagu-Aasiat, aga mitu tuhat aastat tagasi kasvatati teda ka Eufrati ja Tigrise viljakates orgudes.
Arheoloogid on avastanud vanade hauakambrite seinamaalingutelt, et sidrunit kasutati Vana-Egiptuses muumiate balsameerimiseks ja meditsiinis. Aleksander Suure vallutusretkedelt kaasa toodud vilju nimetati Vana-Kreekas Pärsia õunteks. Kreeklased konserveerisid nende mahlaga toiduaineid, desinfitseerisid vett ja tohterdasid haigeid.
Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembris, mil neid tavaliselt korjataksegi. Puudelt kogutakse aastas kolm saaki. Viljad on valmis siis, kui nende rohekaskollane koor muutub läikivaks.
Tervise turgutajad
«See tore puu õitseb meil kaks korda aastas: kevadtalvel ning sügisel oktoobris,» räägib aednik. Viljad valmivad kaheksa kuni kümme kuud, seega on need just nüüd küpsenud.
Raviks kasutatakse sidrunite mahla, koort ja eeterlikku õli. Sisse võetuna vähendavad need põletikku, parandavad seedimist ning soodustavad kudede uuenemist ja taastumist, välispidiselt elavdavad naha pindmist vereringet. Sidruniõli turgutab organismi kaitsesüsteemi ning ravib haavandeid, liigesevalu, köha ja külmetust.
Sidrun on tähtis toidulisand ja maitsetaim, mis kuulub ka limonaadi koostisse ning ongi andnud sellele algselt naturaalsele joogile nime.
Viljade kogumassist moodustavad koor 45 ja seemned kaks protsenti. Koores leiduvat eeterlikku õli kasutatakse loodusravis, kosmeetikatööstuses ja alkohoolsetes jookides. Õli on väga kallis, sest liitri saamiseks kulub 3000 sidrunit.
Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuude õied ja lehed. Nii sidruni- kui apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Sidrun teeb ilusaks: seda sisaldavad kreemid ja õlid aeglustavad vananemist, pinguldavad, puhastavad ja taastavad nahka.
Kortsude vältimiseks soovitatakse panna poole liitri piima sisse sidrun ja teha sellega maski. Ravitoime on isegi sidrunilõhnal: see rahustab, suurendab töö- ja keskendumisvõimet ning leevendab masendust.
Liigesehaiguste korral soovitatakse lahjendada poole sidruni mahl veega ning võtta seda enne hommiku- ja õhtusööki. Sidrunist leiavad abi ka unetud: neil tasub võtta enne magamaminekut supilusikatäis värsket mahla, mis on segatud meega.