Digipööre nõudis Starmanilt poolteist aastat rikkeotsinguid

Võib tunduda iseenesestmõistetav, et teleris jookseb vigadeta pilt, kuid paraku see nii alati ei ole. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Eesti telesaatjad tunamullu juulis digipöörde üle elasid, tõi muudatus kaasa pildivigu ning ühe häire kõrvaldamisega nägi kaabellevifirma Starman vaeva poolteist aastat.

Hädad rändasid ringi tavalises kaabeltelevisioonivõrgus, mille tarvis kaabellevifirmad peavad muutma digitaalse signaali tagasi analoogseks, et see endisel moel klientide teleritesse jõuaks.

Paraku kaasnes muudatusega kaks suuremat viga. Esiteks kippusid mõnel kanalil heli ja pilt nihkesse minema. Kohati oli erinevus vaevumärgatav, teinekord aga segas saate või filmi vaatamist. Näiteks kihutas märulifilmis auto mööda teed, kostis kõva pauk ja alles seejärel paiskus auto vastu posti.

Heli ja pildi nihe on leevenenud ning enamasti seda enam ei kohta. Teist viga tuli aga edaspidigi ette: pilt kippus stoppkaadrina seiskuma, et siis helile järele hüpata. Vahel oli terve saate vaatamine rikutud, teinekord komistas pilt harva.

Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva, ütlesite, et eelmise aasta lõpust on pildi seiskumise viga kõrvaldatud. Milles põhjus peitus?

Kui räägime tasuta levivatest Eesti kanalitest, peitus põhjus digilevi vastuvõtus. Nimelt on digilevi ülilevile ja muudele häiretele tundlikum kui analoogtelevisioon. Seetõttu otsustasime, et ei võta digisignaali eri linnades enam õhu kaudu vastu, vaid edastame seda Tallinnast. Nii saab vältida kvaliteedi kõikumist.

Kaablite kaudu hakati telepilti edastama etapi viisi linnade ja enamasti ka telekanalite kaupa. Kahjuks ei olnud üleminek piisavalt sujuv. Samal ajal telepildi digitaalselt kaabli kaudu edastamise algusega kasvas internetiliikluse kiirus ja maakeeli öeldes sai toru oodatust varem täis. Koos Tallinna—Viljandi ühenduse laiendamisega on ka viga lahendatud.

Miks võttis veale jälile saamine nõnda kaua aega?

Probleemi avastamist raskendas asjaolu, et see polnud üleüldine, vaid esines aeg-ajalt ning eri kanalites.

Raske oli leida veale konkreetset nimetajat ning tehniline kirjeldus ei viidanud, et selle allikas võib olla linnadevahelise ühenduse ebapiisav maht. See sai selgeks alles pärast teenuse pikemat seiret, kui viisime kokku internetiliikluse piigid ehk tarbimise maksimumid ning telepildi probleemid.

Mis heli ja pildi nihkesse puutub, siis kohati on seda märgata ka nüüd. Milles on põhjus?

Siin võib olla mitu põhjust, kuid kõige sagedasem on see, et juba meieni jõudvas telesignaalis on väike nihe. Kindlasti ei ole see aga püsivalt nii. Jälgime ka ise pidevalt oma teenuste kvaliteeti.

Miks teinekord mõni kanal kaob, et siis päevi hiljem taas välja ilmuda? Viimane ilmekas näide oli Viljandis muusikakanaliga Seitse, mis kadus eelmise aasta lõpul ja tuli tagasi alles uuel aastal. Starmani klienditeenindaja väitis korduvalt, et kõik on korras.

Tegemist oli ühe võrguseadme tehnilise rikkega: seade küll töötas, kuid probleem oli just selle telekanali edastamisega. Seetõttu meie automaatne seire veast märku ei andnud. Palume seadme tehnilise rikke pärast vabandust.

Mõnel juhul võib kanalit vastu võttev kaart olla vigane või on edastatava kanali kodeeringut muudetud ja uued kaardid ei ole meieni jõudnud.