Peaarhitekt: uus annab vanale väärtust juurde

Uus peaarhitekt Margus Maiste ja tema projekteeritud «Sakala» maja. Maiste kinnitusel on Viljandi ilus ja huvitav ning eriti palju ilu võib leida vanalinnas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi vastset peaarhitekti Margus Maistet seovad Viljandiga nii minevik kui töö.

1995. aastal Jakobsoni gümnaasiumi lõpetanud Maiste on arhitektuuribüroos Proge töötades koos Tarmo Maistega projekteerinud Viljandi turuväljaku ja Day Offi kaubanduskeskuse. KOKO Arhitektuuribüroos ametis olles projekteeris ta koos Raivo Kotoviga hoone, kus asub «Sakala» toimetus.

Linnaplaneerimise erialal Eesti kunstiakadeemia lõpetanud Maiste tuntumate tööde hulka kuulub Tallinna inglise kolledži spordihoone, mis on valminud KOKO Arhitektuuribüroos koos Lembit-Kaur Stööriga. Lisaks on Margus Maiste osalenud edukalt mitmel arhitektuurivõistlusel.

Margus Maiste, kui võrrelda Viljandi viimaste aastate arhitektuurilist arengut näiteks Pärnu või Rakvere omaga, siis tundub, nagu oleksid teised linnad kuidagi eest ära lipsanud.

See on mõnes mõttes õige küll. Viljandis on kahtlemata asju, mis oleksid võinud teisiti minna. Samas ei maksa mahajäämist võtta üdini halvana. Alati on võimalik järele minna, teha midagi uut ja teistmoodi. Mõned majanduslikul kõrgajal rapsimisega ette võetud asjad oleksid võinud tegemata jääda.

Kinnisvarabuumi kõrgperioodil kerkis tõepoolest mitmel pool ehitisi, mida nüüd häbenetakse. Viljandil õnnestus sellest pääseda.

Pole halba ilma heata. Ma ei tunneta, et Viljandis oleks teistega võrreldes midagi halvemini.

Üks linn peaks ideaalis olema ilus, huvitav ja sõbralik. Kuidas Viljandi arhitekti pilgu läbi neile kriteeriumidele vastab?

Viljandi ongi ilus ja huvitav, eriti vanalinnas on palju ilu. Samas on ilu kõrval hulgaliselt koledust, vanad põlenud hooned näiteks.

Aga kuidas on inimsõbralikkusega?

Viljandi paistab väga inimsõbralik! Männimäe ja Paalalinn võivad möödasõitjatele tunduda ehk ebasõbralikud, aga ma ei usu, et elanikud end seal halvasti tunnevad.

Linn on üsna sõbralik. Ehk on puudu mõningaid teenuseid ja hüvesid, mis on paljudes teistes linnades.

Nagu näiteks veekeskus.

Veekeskus muidugi ja üht-teist veel. Aga Viljandi on sellegipoolest väga elamisväärne koht.

Minu meelest on Viljandi üks suuri plusse see, et siin on selgelt inimlik mõõtkava.

Kõikides linnades on inimlik mõõtkava. Ühele on see aedlinn või väikelinn, teisele aga suured hooned, väljakud ja nendevahelised tihedusest ja suurusest tulenevad suuremad võimalused ja valikud.

Ehk ühtpidi võib väiksus ja killustatus olla esmamuljena hea ja rahulik, kuid teistpidi tekitab see jälle pikemaid vahemaid, mis inimeste mugavusest tulenevalt suurendab omakorda autostumist.

Arhitektuur on avalik ning puudutab ja huvitab kõiki. Meenutame kas või seda palavat diskussiooni, mis omal ajal «Sakala» uue maja ümber käis. Kuidas te seda maja autorina kõrvalt vaatasite?

Jah, mulle on öeldud, et see on Viljandi kõige koledam hoone. (Jääb mõttesse.) Ühtpidi on vanalinn oma võluga eriti just turistidele üks veidramaid kohti. Loodame, et see nii ka jääb. Ei usu, et teist sellist tõmbekeskust tekib.

Vanalinnas on palju tühjust. Selles mõttes olen positiivselt meelestatud isegi Arkaadia aia suhtes — ta toob ikkagi mingit uut elu. Ma ei ole seda meelt, et kõik kauplused peaksid olema vanalinnas. Elu on läinud teist rada pidi kui poole sajandi eest.

Kui vaatan «Sakala» maja nüüd... Kindlasti tõi ta linna midagi, mida siin enne ei olnud. Mul on siiralt kahju, et maja kõrvale ei tulnud kultuuriakadeemia õppehoonet, mis oleks elu ja inimesi veelgi lisanud.

Olen uute majade suhtes vanalinnas üldse positiivselt meelestatud. Uued asjad annavad juurde ka olemasolevatele. Uued majad ei peakski olema tehtud paarisaja aasta vanuses stiilis, see oleks pseudokeskkond.

«Sakala» maja suhtes olen ma niisiis endiselt positiivselt meelestatud. Ma muidugi ei tea, kuidas majas sees on. (Naerab.)

Sees pole ka häda midagi! Kui aga mõtleme uue ja vana kokkupanemisele vanalinnas... Eks pärimusmuusika aida klaasist juurdeehitist kritiseeritud ka kõvasti, aga praegu vaatad, et nii nagu olekski kogu aeg olnud.

Jah, harjutakse ära. Muinsuskaitsel on muide ka see printsiip, et uued hooned peavad olema tänapäevased.

Võimalik, et omal ajal oli Viljandis diskussioon EVE maja ümber, et kuidas selline moodne hoone nüüd korraga vanalinna kerkib. Aeg annab arutust.

Viljandi vanalinn on üsna konkreetsete piiridega, aga mina küll ei julgeks öelda, kus kesklinn on.

Ahaa! Ega otseselt kesklinna olegi. Seda saab vaadata külaliste järgi — kuhu nad Viljandisse sattudes lähevad. Vanalinnast ja lossimägedest mööda ei pääse.

Viljandi trumbid ongi vanalinn, lossimäed ja rand. Rannas mõnusat suvitamise tunnet paljudel paraku siiski ei teki.

Arengut on seal viimasel ajal olnud küll ja kindlasti see jätkub. Siht on järveosa korda teha ning küllap kunagi muutub selle ühendus vanalinnaga ka paremaks. Näiteks Trepimägi oma betoonplaatidega on ajale jalgu jäänud.

Veekeskus tooks randa elu, muidu oleks seal tegevus ka parimal juhul hooajaline ja kui satub veel tulema kehv suvi... Rannas avarduvad sportimisvõimalused ning on väga hea, kui seal saab teha muudki peale suplemise.

Kolmekümnendatel aastatel käis elu rannas mürinal! Mis nüüd teistmoodi on?

Võib-olla on inimesed teistmoodi. Narvas näiteks olid ka samal perioodil uhked rannapaviljonid, aga praegu...

Kui Viljandi rannas veel vaeva näha, küll tuleb sinna ka inimesi juurde. Kavas on teid korrastada ning näiteks statsionaarsed WC-d rajada.

Avaneksid teie kabineti aknad teisele poole, oleksid lausa käeulatuses vana kultuurikooli hoone ja pisitasa lagunev täiskasvanute gümnaasium. Ka tühjadel majadel on omanikud. Kas neid annaks kuidagi motiveerida või takerdub kõik pelgalt raha taha?

Linnal on loomulikult kogu aeg huvi, et majad oleksid korras. Inimesena pole ma kunagi aru saanud sellest, miks omanikud midagi ei tee. Kodanikud peaksid ju ise tahtma endale paremat elupaika!

Linn püüab siin alati aidata, aga jah, silmatorkavalt palju on lohakust ja laiskust.

Ega see ole ainult Viljandi probleem. Kuressaares kaaluti, kuidas majaomanikele renoveerimist lihtsamaks teha, ning mõeldi näiteks vabastada nad teedesulgemise maksust. Ehk tuleks Viljandis sama teha?

Usun küll, et selliste ettepanekutega tuldaks kaasa. Aga omanikul peab huvi olema, see on peamine. Käsu korras tegemine tundub kahtlane. Linn on igasuguste ettepanekute suhtes väga positiivselt meelestatud.

Kuidas vältida arhitektuurilise visiooni ja ärihuvide põrkumist?

See võib tekkida igas linnas ning seda on keeruline ennetada. Kui nii võtta, pole meil vaja kõige suuremaid ja uhkemaid asju. Viljandis ei pea olema maailma kõige suurem veekeskus või mänguplats.

Puudutasime siin põgusalt Arkaadia aeda ja veekeskust. Need on teemad, mis erutavad endiselt paljusid. Mis neist saab?

Arkaadia aed on põhimõttena väga õige, see on just näide sellest, kuidas elu genereerida. Arkaadia aedu võiks veel tekkida! Jalakäijate tänavana see toimib, sealt käiakse läbi.

Käiakse küll, aga pikemaks pole nagu põhjust jääda.

Suvel isegi jäädakse! Ma ei taha väita muidugi, et Arkaadia aeda muuta ei saa. Saab ja peabki. Samas kerkivad sinna äärde uute funktsioonidega uued majad. Aed ise on kasutuses ja mina siinkohal väga kriitiline ei ole.

Aga veekeskus? Ehk on see siiski Viljandi jaoks liialdus, vähemalt sellises mastaabis, nagu paljud ootavad.

Nii see võib olla tõesti. Kõik ei ole aga samas nii lihtne, kasutust leiaks see küll. Äriplaanina  ei oleks veekeskus ettevõtjale ilmselt kõige parem ning vajaks kindlasti ka linna toetust nagu mujal.

Mina usun, et veekeskus tuleb. Ja mõistliku suurusega. See annaks Viljandile palju juurde ka turistidele mõeldes.

Mulle kui filmisõbrale on viimaste aastate kõige suurem löök kino kadumine.

Sellest on ka mul väga kahju. See sümbioos, mis Rubiini asemele plaaniti, oli väga hea. Siiralt loodan, et analoogne ristkasutus eri funktsioonidest sellesse asukohta ikkagi tekib.

Ehk tuleb veel ka kino tagasi vanalinna, kuigi ilmselt mitte nii suures mahus.

Ordulinnuse taastamise plaanist ei saa ka mööda.

Et teha sinna uus suur kants? (Pikk paus.) Fantaseerides võib ju seda ette kujutada, aga mida siis õigupoolest tahta? Hea küll, tahame näidata Viljandi võimast ajalugu... Aga me ei saa taastada seda, mille algsest välimusest ei tea keegi õieti mitte midagi. Uhkeldaksime niimoodi pseudoväärtustega.

Meil on palju huvitavamaid ning põnevamaid asju arutada ja teha.