Antalyast kohaliku aja järgi kell 20 startinud lennuki pardal liikusid stjuuard ja stjuardessid näomaske kandes, ka mõni reisija varjus maskide taha. Esimeses peatuses, Ljubljanas soovisid lennukist väljujad jääjatele head õnne ja reisi jätku.
Aina edasi-tagasi saalivad stjuardessid hajutasid Tallinna sõitjad lennukis laiali, sest ruumi oli nüüd rohkem ja peatusest kedagi juurde ei tulnud.
Lennukis istujad püüdsid vahemaandumist kasutada värske info saamiseks ja jagamiseks, kuid stjuuard jalutas valvsalt vahekäigus, jälgis tähelepanelikult, et keegi telefoni ei sõrmitseks, ning keelas neid, kes seda tegid.
Ljubljana lennuväljal püsisid lennukirattad 53 minutit, enne kui tiivad taas Tallinna poole kandma hakkasid. Viis minutit pärast südaööd maandusime Tallinna lennuväljal.
Saabujaid ootasid neli maskides politseinikku, kes suunasid reisijad enne passikontrolli tervisedeklaratsiooni täitma. Kahel pikal laual lebas kummalgi kolm paberipakki: eesti-, vene- ja ingliskeelsed tervisedeklaratsiooni blanketid ja hulk kollase-sinisetriibulisi pastapliiatseid. "Ärge neid pastakaid puutuge!" hoiatas üks reisilt saabunud vene aktsendiga valjuhäälne mees teisi reisijaid nakkusohu eest.
Kiiresti hajusid korrektsed paberivirnad korratuteks kuhilateks ning lennult saabujad istusid laudade ümber ja asusid lehti täitma. Blanketile tuli kanda esmalt isikuandmed ning seejärel vastata küsimustele, kust on tulek, kuhu minek, kas on köha või nohu, milline on tervislik seisund üldiselt ja kas teel ka haigeid kohtasid. Deklaratsioon tuli anda politseinikule, kes suuliselt veel neid küsimusi kordas ja tervisliku seisundi kohta täpsemat aru päris. Alles seejärel võis minna passikontrolli ja pagasit ootama.
Üksteise järel lahkusid kollased taksod lennujaama eest nõrgalt tibutavasse pealinna öhe. Rakvere, Võru, Tartu ja Pärnu rahvas jäi arutlema hotellivalikut, sest päris oma koju polnud neil enne uut koitu kellelgi lootust jõuda.