See võilill näitas kollaseid õienuppe 12. jaanuari Karksi küla lähedal.

FOTO: Rita Bergmann

Käesolev talv on möödunud soojalt ja loodus, mis tavaliselt sel ajal puhkab, on hakanud andma kevadisi märke.

See, et jaanuaris võib metsast söögiseeni leida, pole enam midagi haruldast. Karksi kandis elav loodusehuviline Rita Bergmann, kes 12. jaanuaril tõi koju puidu-sametkõrgeseid ja suits-kollanutte ning mekkis huvi pärast kollast kõhrikut, märkas kasvamas ka võililli.

«No umbrohi ju ei hävi,» tähendas ta. «Metsast tulles nägin taliviljapõllu rohtunud servas õitsevat võilille. Vihmase ilma tõttu olid õied küll nupus, aga lill on täiesti äratuntav. Nägin üht kahe õiega võilille.»

Bergmann nentis, et kunagi varem pole südatalvel võilille õitsemas näinud.

Tartu ülikooli teadur botaanik Ülle Reier ütles, et tema ei ole talvekuul ühtki võilille päris õitsevana näinud, aga selliseid küll, mille roseti keskel on juba nupud näha. 

«Ilmselt oli mõni sellistest, mis sügisel õitses ja jäi talve alla,» lausus ta. «Talviseid õitsejaid on meil aga mitmeid. Kunagi oli suur sensatsioon, et on olemas selline Põhja-Ameerikast pärit ilupõõsas nagu nõiapuu, mis õitsebki veebruaris. Lumeroosid kasvavad looduslikult mägedes ja õitsevad ka meil sageli detsembrist kevadeni, jäävad lumikatte alla ja kui lumi talvel peaks sulama, õitsevad jälle edasi.» 

Reier märkis, et Eestis on kirikakrad ehk margareetad vaprad õitega talvitujad, osa kodumaiseid rohttaimi talvituvad rohelisena. 

«Osa neist on lühikese elueaga ja sisuliselt üheaastased taimed, mis alustavad kasvu enne talve ja vahel alustavad õitsemist juba sügisel. Neid nimetatakse ka ületalvikuteks. Selline on näiteks vesihein, mida olen näinud lumest vabadel laikudel õitsemas veebruaris,» lisas ta.

Nagu Sakala on igakuistes ilmalugudes kirjutanud, pole suurt külma sel talvel olnudki. Näiteks detsembris mõõtis Viljandi ilmajaam kuu keskmiseks õhutemperatuuriks 1,9 kraadi, samas kui aastakümnete jooksul on normiks kujunenud –3,1 kraadi. 1937. aastast kirja pandud andmete põhjal asetus läinud aasta detsember kolmandale soojakohale. 

Arvestades ka möödunud sügist, on Viljandis sel sügistalvisel hooajal kõige külmem olnud 25. novembri  varahommikul, mil õhutemperatuur laskus –8 kraadini. Mujal Eestis oli kõige külmem sellele päevale eelnenud hommikul Narvas: –9,9 kraadi. 

2015. aastal kirjutas Sakala, kuidas võililled õitsesid detsembri esimesel poolel. Siis olid lilledel ka õied pärani ning taimed nautisid päikest. Loe siit