Viljandis õitsevad võililled ning on pungunud roosid

Päikene paistab ja loodus lokkab! Kätte on jõudnud jõulukuu teine nädal ning Viljandis küütlevad võilillede kuldkollased õied. Vaikselt kompavad looduse piire teisedki taimed.

Pärast pikka sombust soojalainet siras eile taevas päike, kuid õhutemperatuur ei raatsinud kuigivõrd üle nullkraadi tõusta ja vilus jäi maapind hallaga kaetuks. Viljandi kesklinnas endise Vilma tootmishoone juures olevat tühermaad embas päike terve lühikese päeva ning sooja aitas hoida hoone kõrge ja pikk müür.

Selle müüri ääres hakkasid juba kaugelt silma kaks kollast nupsu ning esialgu näis, et maas vedelevad plastist pudelikorgid. Alles lähemale minnes selgus, et sooja päikest naudivad võililled ning nii ilusate suurte õitega, et need ei peaks end häbenema maikuulgi.

Ajakirjanik ja fotograaf lugesid müüri lähedal kokku kümmekond erisuguse ilmega võililleõit, lisaks oli veel mitu äraõitsenud võilille, mis valmistusid seemneid õhulennule saatma.

Samas kandis parkla juures kasvasid võhiku jaoks tundmatud taimed, millel hulk kollase kinnise otsaga õisikud ning avatuna hoidsid end äraõitsenud isendid.

Looduse tärkamist võib tähelepanelik vaatleja näha mujalgi. Viiratsi vallas elav Viljandi aianduse ja mesinduse seltsi liige Hildi Jürine näitas, et tema kodumaja juures on õide puhkenud kiviktaimla lill aubrieeta.

«Tavaliselt õitseb see kevadel ja teist korda suvel,» lausus ta. «Mitte kunagi varem ei ole ma teda detsembris õitsemas näinud.»

Jürine rääkis, et veel detsembri esimestel päevadel õitses tal aias «Aspirini» roos, millel on õrnalt roosakad kroonlehed. Lisaks mitmele õiele oli lillel valminud üksjagu pungi. Ehk oleks lill veel praegugi õites, aga nagu naine lausus, lõikas mees pungad ära ja tõi tuppa vaasi.

Samuti näitas Jürine õitsvaid aed-sarvkannikesi, mis loomupäraselt naudivad suve ja pakuvad õiteilu kevadest sügiseni. Veel on nii pungi kui õisi kikitamas Jaapani ebaküdoonia ja roos sordist «Grootendorst».

Jürine lisas, et meie kandi kohta valitseb harjumatu ilm ning sügis venib aina pikemaks. «Loodus läheb sellest segadusse.»

Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi juhatuse liige Leili Nael ütles, et tema koduaias õitseb priimula. Äsjase jaheda öö järel oli õis küll longu vajunud.

«Vaatasin, et isegi nartsissiotsad hakkavad tulema, kuigi nad peaksid praegu lume all olema,» lausus ta. «Aga ega siin midagi väga imelikku ole – ilm läheb ju järjest soojemaks.»

Nael on pärit Saaremaalt, kus kliima on soojem, ja oma sõnul seepärast isegi harjunud, et osa taimi kipub õisi avama veel hilissügisel ja talve hakul.

Eesti roosiklubi juhatuse liige, Viljandi valla elanik Merike Rosenberg ütles, et pärast esimest külma lõikas ta koduaia roosidel lehed ja pungad ära, ennetamaks lille kimbutada võivaid haigusi.

«Rody» roosil, mis on külmakindlam sort, jättis ta ühe oksa alles ning nüüd on sellele kasvanud värvikas õienupp. Tagasihoidlikku õieilu näitavad koduõuel ka priimulad ja umbrohuna tuntud hiirekõrv.

Sakala ajakirjanik Rannar Raba leidis eile oma Viljandi kodu õuel roosinupu ja õitsva marialille.

«Marialill kasvab heki ääres. Praegu on lahti neli õit, neist kõige ilusamast tegin pilti,» lausus ta. «See taim on sooja ilmaga õitsenud ka novembris, küll mitte detsembris. Kui õis juba küljes, siis püsib nagu Lenin ilusa ja värskena tükk aega.»

Raba lisas, et roosid on tal aias lõigatud, aga ühe, millel oli nupp otsas, jättis puutumata. Umbes nädal tagasi avastas, et see oli punase värvi omandanud ja näib nüüd sellisena püsivat, kuid ilmselt enam lahti ei lähe.