LAUPÄEVASES Sakalas ilmunud iroonilises analüüsis kirjeldas Margus Haav, kuidas Eesti filmikunst on süüdi maaelu väljasuretamises. Kui sulle ikka aastakümneid demonstreeritakse pori, roppu tööd, vaesust ja raagus puid, vaevalt sa siis tahad maale elama minna. Filmis «Verekivi» näidati lausa otse, et linnaõhk teeb vabaks, samas kui maal pannakse toime äraarvamatuid jõledusi.
Tellijale
Maal elamine on endiselt karistatav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.