Linnastumine on protsess, mida enam peatada ei saa. Kui uurida ajalooürikuid, selgub, et maalt linna kolimise buum sattus just sellesse ajajärku, mil puhkes õide kinokunst. Juhus? Vaevalt küll.

Maa kui linna piirist väljapoole jääv tsoon on alati hirmu ja õõva tekitanud. Arhetüüpne maainimene on midagi kummalist ja pahaendelist. Kui linnainimene satub juhuse tahtel või puhtalt mõtlematusest puruks rebima kardina, mis eraldab turvalist linnaelu jubedast maakeskkonnast, on tagajärjed vältimatud, kiired ja pöördumatud.

Kinokunst elu väsimatu peegeldajana kultiveerib, dokumenteerib ja presenteerib seda arvamust oma esimestest päevadest saadik. Loomulikult on see kõik jätnud kustumatud jäljed inimese kui liigi kollektiivsesse alateadvusse.

Kommentaarid
Link kopeeritud!