Toataimed on sõbrad, kellega peab oskama targalt suhelda

Bauhofi müüja Terje Anton näitab kummipuud, mida peetakse pere juurdekasvu kindlustajaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Talvised pühad on tulemas. Paljud inimesed, kel on väike korter, eelistavad kuusele ilusat asjakohast potilille — ennekõike jõulutähte.

Kui peres on väikesi lapsi või allergia all kannatavaid inimesi, tuleb toataimi paraku hoolega valida. Ilus lill on kindlasti vaja paigutada kohta, kus pisikesed pereliikmed sellele ligi ei pääse.

Laual ilus, suus mürgine

Nõrgalt mürgiste taimede hulka, mis võivad tekitada nahaärritust, sügelust, oksendamist ja muid vaevusi, kuuluvad alpikanni ja jõulutähe kõrval ka flamingolill, priimula, luuderohi, krooton, monstera, harilik kalla ja filodendron.

Tugevalt mürgised on ratsuritäht, diifenbahhia, draakonipuu ja korall-maavits.

Asjatundjad hoiatavad, et filodendroni, diifenbahhia, monstera, krootoni ja priimulaga pidev kokkupuutumine võib põhjustada naha- ja silmapõletikku isegi neil, kes ei ole tavaliselt allergilised.

Tartu ülikooli botaanikaaia aednik Annela Nõmmik ütleb, et enamasti peitub kurja juur taime mahlas. «Jõulutähe teine nimi on kaunis piimalill. Just tema piimjas mahl ongi mürgine,» seletab ta.

«Alpikannil on kõige ohtlikum mugul,» rahustab asjatundja neid, kes kardavad, et halvasti võib mõjuda ka laual kasvav ja silmailu pakkuv taim.

Eraldi hoiatab Annela Nõmmik koralltomati ehk korall-maavitsa eest, mille ilusad, aga väga mürgised viljad võivad ahvatleda lapsi end maitsma.

Lillepoodidesse on müügile jõudnud hüatsindid, mille mahl on samuti mürgine. Õitsemise ajal võib allergikutele ja astma all kannatajatele halvasti mõjuda vahalill.

Aedniku teada on mõnikord mürgituse saanud ka taimi närinud koduloomad, nii et laste kõrval tuleb silmas pidada kasse ja koerigi ning hoida nad taimedest eemal.

Kas ajaski abielu lõhki?

Lähemalt jääb taimetark peatumata kõikvõimalikel taimedega seotud uskumustel. Neid on üpris palju. Meenub, kuidas sõbranna silmitses köögiaknal keskelt lahku kasvavat helksiinet, mida rahvasuus tuntakse pereõnne nime all, ja ohkas, et eks see tema abielu lõppu tähenda.

Mehest läks ta tõepoolest lahku, kuid vaevalt saab selles süüdistada helksiinet: kooselu polnud laabunud algusest peale ning lahkhelid olid alanud ammu enne seda, kui taimeke köögiaknal tulevikku ennustama hakkas.

Osa inimesi ei usalda harilikku luuderohtu, vaid peab seda õnnetusetoojaks ja terviserikkujaks. Annela Nõmmik kinnitab, et väikeses koguses on see taim igati hea, aga liiga lopsakana enam mitte.

Puhas õhk ja õnn

Läbinisti heal arvamusel on eestlased lehtliiliast, mida peavad nii pere- kui muu õnne tagajaks.

Väga kaugele pole jäänud needki ajad, mil igas korralikus elamises oli peaaegu kohustuslik kummipuu — arvatav pere juurdekasvu kindlustaja. Eks sel ole teisigi häid omadusi: mõelge, kui lihtne on sellelt tolmu pühkida, võrreldes sõnajala või aspariga. Toataim ei tohi kindlasti olla tolmukoguja.

Mõni taim öeldakse olevat tõhus õhupuhastaja ja muidu ka hea auraga. Annela Nõmmik nimetab selles reas esimesena kuldviljakpalmi. Õhupuhastajate hulka arvab ta ka tups-rohtliilia ja rosmariini. Õnnetoojaks peetava rosmariini soovitab ta võimaluse korral talveks sisse tuua ja hoida seda jahedamas toas.

Viljandis on suhteliselt suur potilillede valik Bauhofis ning seal korraldatavad soodusmüügid meelitavad inimesi ostma. Aiaosakonna müüja Terje Anton nendib, et jõulutähed on praegu otsas, küll aga pakuvad nad korvi paigutatud kompositsiooni, kus jõulutähe kõrvale on istutatud padipõõsas ja küpress.

Müügil on ka tups-rohtliiliad. Terje Antongi kiidab selle taime võimet õhku puhastada ja ütleb, et suuremaks kasvades on see oma krussi tõmbuvate lehtedega väga dekoratiivne. Seejärel näitab ta pisikest kummipuud, mis tõotab hea hoolitsuse korral kasvada päris suureks.

Muidugi on taimi müügil hoopis rohkem ning neid pakutakse ka aiandites ja lillepoodides. Niisiis kui keegi tahab endale muretseda rohelise sõbra, kes muudab kodu kliima paremaks, on tal, mille seast valida.