Vallajuhid, ärge lollitage õpilasi

Hendrik Agur

FOTO: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX

VILJANDIMAA vallad leiavad, et nende neli pisikest gümnaasiumiosa Tarvastus, Suure-Jaanis, Abjas ja Karksi-Nuias peaksid jätkama. Et vallajuhid ise teavad, kuidas on neile hea. Et kõik on hästi ja pole vaja tulla neid väljastpoolt õpetama.

Vallad võtavad koolipidajana väga suure vastutuse. Mina arvan, et neil tuleks Mulgi jonn ja uhkus alla suruda, püüda vastutust mõista ning mõnikord ka samm tagasi astuda.

Olen endiselt seisukohal, et väikeste gümnaasiumide pidamine ei taga konkurentsivõimelist haridust ja sellise hariduse võimaldamine ei ole vastutustundlik. Väikeste valdade esmaülesanne on tagada kodulähedane kvaliteetne põhiharidus. Las gümnaasiumiharidus koondub sinna, kus on rohkem kompetentsi, võimalusi ja vahendeid.

Viljandi vald on vastu võtmas hariduse arengukava. Võrreldes Mulgi valla arengukavaga, milles on lakooniliselt, viie-kuue lausega välja toodud kogu haridusvaldkonna arenguvajadused järgmiseks kuueks aastaks, on see juba märksa kõnekam ja sisulisem.

Mõistetud on, et liiga väikseid õppe- ja lasteasutusi ei ole mõtet pidada ning teatud reformid on möödapääsmatud. Konkreetset ja sisulist haridusvaldkonna tegevuskava ei ole aga ka Viljandi vallal. Ootame ja vaatame. Eks hariduskorralduses ole teatud inertsus turvalisem. Aga pika adraseadmise ajal õpilased õpivad ja kasvavad ning noortele on iga aasta tähtis.

POSITIIVNE ON, et Viljandi valla hariduse arengukava avalikul arutelul 7. märtsil osalesid ka vallavanem, abivallavanem ja volikogu esimees. Lisaks haridusspetsialist ning mitme haridusasutuse juhid. See annab märku, et vallajuhtidele on hariduse küsimused tähtsad. Vallarahvast oli poolesaja ringis. Inimesed hoolivad haridusest.

Tarvastu kooli 29 õpilasega gümnaasiumiosa, mille lõpetab sel õppeaastal vaid neli noort, võitleb visalt põhikooliks taandamise vastu. Ka valla elanikud on seisukohal, et gümnaasium peab olema ja jääma, sest nende sõnul on seal, kus on gümnaasium, ka elu, säilib inimeste usk, et paik on kestlik ja ettevõtetel töötajaid ning kohapeal on üritusi ja tegevusi, mis teevad elamise elamisväärseks.

See on siiski nagu surnud ring. Kas gümnaasiumi on ikka vaja pidada selleks, et kohalik elu oleks aktiivne? Minu arvates pole see lähenemisviis õige. Gümnaasiumi eesmärk on, et õppijast areneks konkurentsivõimeline ja hästi hakkama saav noor inimene, kes tänu heale haridusele elab õnnelikult ja panustab targalt ühiskonda tagasi.

Gümnaasiumiosa rahastamise mudel ei toeta sugugi väikese gümnaasiumiosa pidamist. See on kitsas ring, kes asjast peale koolijuhi teavad, kuid täistsüklikoolis, kus gümnaasiumiõpilasi on alla saja, rahastatakse gümnaasiumiosa pidamist põhikooli arvelt.

Ka Kalle Küttis nendib Viljandi valla hariduse arengukavale antud eksperthinnangus, et koolivõrgu korrastamisel on laiem mõju ning väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiosa pidamise lõpetamine annaks paremad võimalused põhihariduse tugevdamiseks. Kalle Küttis on ka soovitanud Viljandi vallavolikogul vastu võtta otsuse sulgeda Tarvastu gümnaasiumi gümnaasiumiosa 2020/2021. õppeaasta lõpuks.

Hädasti vajaks reformimist Kolga-Jaani, Leie ja Kalmetu kooli võrk. Mõistlikumaks lahenduseks võiks pidada nende koolide liitmist, sest õpilaste arv on üliväike.

VALLAJUHTIDE ehk koolipidajate ebakompetentsus on silmipimestav. Millest te räägite? Millised suunad, millised klassid? Te elate eilses päevas. Spordisuund (Suure-Jaani kool), riigikaitse suund (Abja gümnaasium). See ei ole enam tänapäevane gümnaasium. Sulepeast välja imetud «suundadel» on vahvad nimetused, et millegagi noori oma kooli juurde meelitada, aga ülejäänud? Kus on majandus, ettevõtlus, psühholoogia, loodusteadused ning kümned ja kümned praktilised valikud, mida suudavad pakkuda suuremad riigigümnaasiumid?

Moodsates riigigümnaasiumides ei ole enam mingisuguseid klasse. Õppekorraldus on dünaamiline ja palju valikuid pakkuv.

Vallajuhtide ehk koolipidajate ebakompetentsus on silmipimestav. Millest te räägite? Millised suunad, millised klassid?

Vallajuhid, ärge lollitage õpilasi. Aga õpilased, teie avage silmad ja vaadake, mida pakuvad koolid teie vallapiiridest kaugemal. Gümnaasiumis õppimisel ei ole kaugus koolist enam oluline. Tähtis on haridus ja selle kvaliteet, mille te saate, sest sellest sõltub teie edasine elu.

Toon näite. Kui Abjas või Tarvastus sooviks mõni gümnaasiumi teise aasta õpilane õppida korea keelt või investeerimise aluseid, mõni teine aga samal ajal süvendatult astronoomiat või elu keemiat, siis vaevalt suudetaks neid soove väikeses gümnaasiumis täita. Põhjuseks on õpilaste vähesus, mis kahandab valikuvõimaluse minimaalseks.

Kujutage ette, et kõik kaheksa kümnendas klassis õppivat õpilast on huvitatud erinevast valikainest. On ju selge, et igale õpilasele ei ole võimalik kursuse andmiseks õpetajat palgata. Järelikult soovitud kursust ei avata ja sellega on jutt lõppenud enne, kui see alatagi sai. Suures koolis aga on tõenäosus, et need kaheksa valikut huvitavad ka teisi, nii et õpperühma suuruseks tuleb 10–15 ning selle saabki avada. Väikestes gümnaasiumides puuduv valikuvõimalus on probleem, mis seab eri koolide õpilased kohe ebavõrdsesse seisu. Näiteks Viljandi gümnaasium pakub 61 valikkursust, Paide gümnaasium 50 ...

VAATASIN Viljandimaa maagümnaasiumide õppekavu.

Tarvastu gümnaasium pakub 12 valikkursust, millest üks on mootorsõidukijuhtimine. Abja gümnaasiumis on kolm õppesuunda – sport, sisekaitse ning meedia- ja majandus – ning tinglikult üle 20 valikkursuse, millest riigieksamiteks valmistumise kursusi on aga raske valikuks pidada, sest riigieksamiks peaks valmistuma tavalise õppekava raames. Tekib küsimus, mida siis tavalises tunnis ja koolielus tehakse, kui riigieksamiks valmistumiseks tuleb avada valikkursus?

August Kitzbergi gümnaasiumis pakutakse koos kehalise kasvatuse ja vaba (huvikoolist või mujalt võetud kursusega) kursusega 20 valikkursust. Seda on vähe. Teine küsimus on, kes ja millise kompetentsiga on need õpetajad, kes väikestes kohtades imeliste nimetustega kursusi annavad. Siin on palju küsitavusi. Kiigates Suure-Jaani kooli kodulehelt õppekava, ei leidnud ma gümnaasiumi toimimise ja eesmärkide kohta mitte ühtegi sõna.

Põhihariduse arendamisega näib eri õppekohtades olevat hästi, mis ongi ühe tubli maakoha esmaülesanne. Tean, et olen oma mõtetega tülikas, aga soovin koputada Viljandimaa valla- ja koolijuhtide südametunnistusele, et nad vaataksid ausalt peeglisse ja mõtleksid kastist väljaspool. Gümnaasiumiharidust tohib pakkuda vaid tipptasemel ning lati alt läbijooksmine ei ole aktsepteeritav. Noored peavad saama parima võimaliku hariduse. Muudatusi gümnaasiumihariduse andmise lõpetamiseks peaksid tegema kõik Viljandimaa vallad.

Tagasi üles