/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2011/11/09/826978t1hfd52.jpg)
Oktoober oli Viljandi uute autode müüjatele hea kuu. Lausa nii hea, et viimase kolme aasta jooksul on siinsete esinduste tulemused paremad olnud ainult mullu oktoobris ja tänavu augustis.
Välismaa palgaraha kosutab Viljandi autoäride kukrut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ostjale on uue neljarattalise soetamine tähtis ja rõõmus sündmus, siis Eesti väliskaubanduse bilansile annab see valusa löögi: voolavad ju kopsakad summad sõiduki maksumuse ja liisinguintressidena riigist välja.
Viimastel kuudel on Viljandi salongides siiski märgata kaubandusdefitsiiti tasakaalustavat suundumust. Nimelt on suur osa siin müüdavaid uusi autosid ostetud välismaal teenitud raha eest.
Eriti tugevalt on seda tunda oktoobri populaarseimat marki, Hondat esindavas LX Motorsis, kus möödunud kuul leidis uue omaniku kuus linnamaasturit CRV ja üks samuti kallimate sõidukite hulka kuuluv Accord.
LX Motorsi juhi Tanel Alliksaare hinnangul moodustavad need autod, mille ostnud perest vähemalt üks liige teenib leiba välismaal, viimastel kuudel müügist lausa 60 protsenti. «Liisingu võtavad need, kes jõuavad seda maksta,» sedastas ta.
Linna Autos ja Silleris on piiri tagant toodud raha osa väiksem, kuid ikkagi märgatav: jääb kolmandiku kanti. Seejuures tasub silmas pidada, et pakutava valiku tõttu on sihtrühmad veidi erinevad.
Siller Auto juhataja Ervin Juht selgitas, et tema klientuurist moodustavad suure osa ettevõtted, kes ostavad enamasti väikesi kaubikuid või väike-keskklassi sõiduautosid. Honda sõidukid kipuvad olema kallimad ja seetõttu firmad neid tavaliselt ei soeta.
Ka Linna Auto juhataja Rein Kullamaa tõdes, et sellest kahest kolmandikust, mille ostmiseks välismaist teenistust ei kasutata, moodustavad umbes poole tööautod. Niisiis jagunevad eraisikutest klientide seas Eestis ja mujal töötavate inimeste ostud Linna Autos ligikaudu pooleks.
Turu nina on ülespoole
Tänavu juba 97 Škodat ja Volkswagenit müünud Linna Auto on olnud aasta lõikes ülivõimsalt kõige edukam esindus, ületades Viljandis teise tulemuse teinud Raeli tervelt 43 protsendiga. Suurem osa läbimüügist põhineb küll odavamal Škodal, kuid oktoobris muutus pikka aega püsinud jõuvahekord ning viis kolme vastu tuli võitjaks hoopis Volkswagen.
Kullamaa selgitust mööda on tuntud rahvaauto esilekerkimise taga ettevõtte omanikuvahetus. Varem eestlastele kuulunud Linna Auto on nüüd Norra kontserni osa, sestap on autode kättesaadavus paranenud ning avanenud võimalus pakkuda soodushindasid.
«Soodustus mõjub,» tõdes Kullamaa. «Kes suudab seda pakkuda, saavutab müügiedu.»
Möödunud kuul tuli Linna Autol siiski alla vanduda viit sõidukimarki esindavale Sillerile, kel õnnestus müüa üheksa autot.
Siller Auto juhataja Ervin Juht nentis, et 2008. aasta tasemeni — toona osteti firmast aasta jooksul 114 sõidukit — annab veel kõvasti kerkida, kuid suund on selgelt üles ja olukord pärast sügavat mõõna normaliseerunud. Juba praegu, kaks kuud enne aasta lõppu on Sillerist välja veerenud 45 tuliuut neljarattalist, üle kahe korra rohkem kui mullu kokku.
«Arve vaadates ma eriti kurb ei ole, ehkki televiisorit ja ajalehti jälgides tundub, et me ei jõua kunagi buumiaegsete tulemusteni,» tõdes Ervin Juht maailmamajanduse ebakindlusele viidates.
Mida teevad hinnad?
Seni pole euro ümber käiv kära Viljandi automüüki õnneks mõjutanud. Esinduste juhid kinnitavad küll, et ostjad mõtlevad oma otsuse varasemast palju paremini läbi ning oste ei tehta emotsiooni ajel, kuid selle taga on pigem kriisist saadud vitsad ja buumiaegsetega võrreldes karmimad liisingutingimused kui hirm tuleviku ees.
Kui küsida, kas läbimüügi suurenemise kõrval on tõusnud ka autode hind, jäävad müüjad eri meelt.
Tanel Alliksaar väidab, et kuigi paari aasta eest reklaamiti agaralt suuri allahindlusi, on tegelikult hoopis nüüd kasumimarginaalid tunduvalt väiksemad.
«Kõik püüavad võidelda iga kliendi eest, ühestki ei tohi loobuda,» kinnitas ta. «Lähed juurdehindlusega miinimumini, et klient tuleks ikka sinu juurde.»
Rein Kullamaa ja Ervin Juht seevastu leidsid, et praegu tuleb ostjal auto eest rohkem maksta kui kriisi ajal.
«Kellel raha oli, võis paari aasta eest auto kätte saada isegi alla omahinna, sest suurtel autofirmadel oli palju ette tellitud ja nad püüdsid osagi raha kätte saada,» tõdes Juht.