Septembri lõpul jalgadele põletushaavu saanud poiss suutis kahe kuuga uuesti kõndima hakata ning tantsutreeninguid jätkata, nii et detsembris tuli ta koos partneriga võistlustantsu karika võitjaks.
Pisarate ja valuga võidetud karikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult on see ime,» tõdes Elina Kukk, kes on õnnetusse sattunud Rünno Raveli tantsupartneri Kristina Muri ema. «Karikavõit tuli läbi valu ja pisarate, kuid see näitab, et raskustele ei maksa alla anda ning tahtejõu abil on võimalik ikkagi eesmärgini jõuda.»
Elina Kukk rääkis, et mõlemad lapsed elasid viimaste kuude sündmusi raskelt läbi. Õnnetusest paranemise kõrval oli õhus küsimus, mis saab poisi ja tüdruku tantsuteest edasi.
«Algul oli mul küll hirm, et ei saagi enam tantsida,» ütles 12-aastane Rünno Ravel. «Haiglas ei teadnud ma sedagi, millal kõndima hakkan.»
«Mina mõtlesin samuti, et ei saa enam Rünnoga tantsida,» lausus 13-aastane Kristina Muri. Tema ema selgitas, et teist tüdrukule taseme poolest sobivat tantsupartnerit Viljandis praegu ei ole. Noored treenivad Viljandi võistlustantsuklubis Linavästrik Helle Paldra ja Andi Linna käe all.
Poisid tegid lõket
Katsumused said alguse sellest, et 20. septembril otsustas Rünno koos sõpradega kodu juures Päril lõket teha. Tulehakatuseks ostsid nad tanklast bensiini. Kui poisid kütusega oksahunnikut kastsid, pritsis seda veidi ka Rünno püksisäärtele.
«Hiljem istusime neljakesi ümber lõkke ja keegi meist viskas bensiini juurde,» jutustas Rünno. «Leek tõusis väga suureks. Mina jäin selle alla ning süttisin põlema.»
Šokis poiss hakkas jooksma, kuid sõber haaras tal jalast ning tõmbas hädalise pikali. Maas püherdades õnnestus Rünnol leegid kustutada. Lähedal asuva tiigi juures kastsid kaaslased teda külma veega ning sõber tõi Rünnole ülessulanud nailonpükste asemele kodust oma püksipaari.
Kannatanu meenutas, et valu ta esialgu ei tundnudki ning oli kaaslastega veel tund aega väljas, enne kui tuppa läks.
Kodus püüdis Rünno magama jääda, kuid siis hakkasid haavad tunda andma ning poiss rääkis juhtunust isale. Ehmunud mees sõidutas poja Viljandi haiglasse, kust too järgmisel hommikul edasi Tartusse saadeti. Poisi jalg oli saanud kolmanda astme põletuse.
Rünno viibis kolm nädalat intensiivravi osakonnas ning talle tehti seal kaks plastilist operatsiooni. Kodune ravi kestab veel kaks aastat ning tal tuleb kanda survepükse.
Haiglas õppis poiss uuesti kõndima. Oktoobri lõpul koju naastes suutis ta teha samme, kuid istuda ja ühe koha peal seista oli raske.
Sellegipoolest läks Rünno juba esimesel nädalal pärast kojujõudmist tantsutrenni. Seda olid soovitanud ka raviarst ja füsioterapeut.
Elina Kukk rääkis, et uudis Rünno õnnetusest oli šokeerinud ka Kristinat. «Arvasime, et nüüd on tantsimine läbi, sest ei olnud ju kindel, millal Rünno uuesti liikuma hakkab.»
Ta leidis, et tänu suurele tahtejõule ja trennitegemisele oli Rünno paranemine kiirem. «Arstid ütlesid samuti, et tuleb kohe liikuma hakata. Kui ta poleks ennast treenima hakanud, ei liiguks tema jalad võib-olla seniajani õigesti,» kõneles naine.
Esimesed treeningud kestsid vaid veerand tundi ning neis tuletas paar oma tantsukavasid meelde. Hiljem treeningute kestus ja koormus suurenesid.
«Kõik see tuli läbi valu ja pisarate,» nentis Elina Kukk. «Nuttu oli nii ühelt kui teiselt poolt.»
Esimene ühine karikas
Noortel oli treenimiseks oma eesmärk: nad ei tahtnud katkestada Eesti tantsuspordi liidu karikasarja, mille viimane ja neile otsustav võistlus oli 13. detsembril Kehra spordihoones.
Elina Kukk selgitas, et karikasarja võistlusi korraldatakse läbi aasta, kuid lõpptulemuse selgitamisel lähevad arvesse nelja parema võistluse punktid.
Rünnol ja Kristinal jäi õnnetuse tõttu mitu karikasarja võistlust vahele ning seetõttu oli viimane etapp neile eriti tähtis. Noored osalesid Linavästriku treeningutel, harjutasid iseseisvalt ning käisid Tallinnas treenerilt tunde võtmas.
Lõpptulemus oli see, et Rünno ja Kristina võitsid viimase võistluse ja kuulutati tantsuspordi liidu 2008. aasta karika võitjaks juunioride esimeses C-klassis ladinaameerika tantsudes.
«See oli neile suur saavutus, eriti kui arvestada kõiki pisaraid ja õnnetusi,» kinnitas Elina Kukk. «Lastel oli tohutu ind seda karikat saada ning tahe ja pühendumine viisid nad lõpuks sihile.»
Praegu põletushaavad Rünnole enam suurt valu ei tee ning saabuval veerandil läheb poiss uuesti kooli. Seni ei saanud ta tundides käia, sest ei suutnud klassipingis istuda.
See, kas poisil õnnestub lõppenud poolaastal koolis tekkinud võlgnevused järele teha või peab ta klassikursust kordama jääma, selgub õppeaasta lõpuks.