Konn ronib talve eest keldrisse, jõkke või mullase mätta alla

Seni, kuni söödavaid mutukaid ja putukaid jagub, on ka konnad liikvel. Varsti poevad aga nemadki oma talvekorterisse varjule. Foto: Elmo Riig / Sakala

Käes on november ja õige pea saabuvad esimesed miinuskraadid. Külmast uimane kärnkonn püüab viimase ettejuhtuva putuka ning tuigerdab eemalt paistva kartulikeldri poole.

Selles ajutises kodus veedab konn ligi pool aastat peaaegu tardununa. Peab see kahepaikne ju suve lõpul ja sügisel kogutud toiduvarude najal elama kevadeni ning ajama seetõttu läbi võimalikult väikese energiakuluga.

Et oma abitust võimalikult vähe välja näidata, püüab kärnkonnaisand litsuda end maakeldri kivide vahele. Kuid — sinder! — seal põõnab juba harivesilik, kes tiiginaabrit jäsemega loiult eemale tõrjub.