Aastapäeval püüavad pilku linnapead ja vahva hääletuskast

Aastakümnete eest kasutusel olnud volikogu hääletamiskasti lihtne, kuid lollikindel tööprintsiip ei lubanud ühelgi volikogu liikmel erapooletuks jääda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi omavalitsusliku staatuse taastamise 20. aastapäeva puhul näidatakse täna kell 16 raekojas sajanditaguste linnapeade fotosid ja originaalset hääletuskasti, mis oli kasutusel enne viimast sõda.

Ajaloohuvilise linnakodaniku ja kauaaegse Viljandi linnavolikogu liikme Heiki Raudla teada kavandati endiste linnapeade jäädvustamist juba 1938. aastal. Tolleaegses ajalehes «Oma Maa» kirjutati, et linnavalitsus on hankinud 14 Viljandi linnapeaks olnud isiku pildid ja lasknud nende järgi teha suurendused Jaan Rieti fotoäris.

Arhiiv aitas

Pildid olid valmis ja raamitud, kuid pole teada, kas need ka kusagil üles pandi ning samuti pole andmeid juba raamitud piltide saatuse kohta.

«Teadsin, et fotograaf Rieti negatiivide suur kogu asub filmiarhiivis, ning samuti olin seal näinud Rieti tellimuste raamatuid,» rääkis Heiki Raudla. «Arhiivile esitatud järelepärimise ja arhivaar Ivika Paomehe otsimise tulemusena leitigi kuue linnapea fotode negatiivid.»

Linnajuhtide piltidest vanim on Berendt Johann Sewighi oma, kes juhtis Viljandit aastail 1790—1799, ning see foto on tehtud maalist. Samal moel on sündinud aastail 1837—1841 linna eesotsas olnud Heinrich Johann Schoeleri pilt.

Fotodel on raekotta jõudnud veel Ewald Heinrich Schoeler (linnapea aastail 1851—1858), August Wilhelm Boström (1858—1878), Julius Werncke (1878—1888) ja Peter Nikolaus Boström (1888—1889).

Leida ei ole õnnestunud ajalehe «Oma Maa» artiklis mainitud Max Schoeleri pilti. Tema oli Viljandi linnapea aastail 1889—1898.

«Tekib küsimus, kui palju linnapeade pilte veel puudu on,» rääkis Raudla. «Kuni 1783. aastani olid Viljandi linnavanemad, sealt alates linnapead. Linnavanematest pole säilinud ühtegi maali ja tuleks täpsustada nende valitsemisaegu. Teadaolevate linnapeade piltidest  1944. aastani on puudu seitse.»

Nutikas ja tõhus

Enne Teist maailmasõda kasutusel olnud lihtne, kuid tõhus rahvusvärvides kujundatud volikogu hääletuskast on laenatud Viljandi muuseumist. Kahekambrilisse hääletuskasti poetati puust kuulikesi otsuse poolt või vastu. Pärast hääletamist tõmmati sahtlid välja ning loeti hääled üle.

«Tollal ei olnud võimalust jääda erapooletuks, sai olla kas poolt või vastu,» rääkis linnavolikogu praegune esimees Tarmo Loodus. «See meenutab natuke Inglise parlamenti, kus hääletades minnakse kas paremale või vasakule.»

Tänapäeval moodustatakse valimiskomisjon, võetakse nimekiri ning jagatakse välja ettevalmistatud bülletäänid. Seejärel tuleb minna salajasse kohta, kus saab olla üksi omaette ning võtta aega otsuse tegemiseks.

Hääletussedelid lastakse kasti ning loetakse need siis taas üle.

«Vanasti oli hulga lihtsam: panid käe august sisse, lasksid kuulikese kas paremale või vasakule ning oligi kõik,» lausus Loodus. «Sellist süsteemi võiks kasutada ka nüüd. Tõsi, seaduse järgi peab olema võimalus jääda erapooletuks, kuid poliitikute puhul on see üsna naljakas. Kuidas saab poliitik otsustamisel jääda erapooletuks? Tegelikult on ka tänapäeval võimalik lihtsalt hääletamata jätta.»