Uue-Kariste külade selts ajab mulgi asja

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue-Kariste külade seltsi juhi Arne Putniki jutu järgi soovib selts puhastada paisjärve ja taastada veskitammi, kuid paraku on omanikuga, kelle maal see asub, keeruline kokkuleppele jõuda.
Uue-Kariste külade seltsi juhi Arne Putniki jutu järgi soovib selts puhastada paisjärve ja taastada veskitammi, kuid paraku on omanikuga, kelle maal see asub, keeruline kokkuleppele jõuda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uue-Kariste külade selts on ehitanud 70-aastase hoone rahvamajaks ja korraldab üritusi, mis aitavad mulkide pärandit hoida.


Külade seltsi esimees Arne Putnik ütleb, et ametlikult registreerimata seltsinguna tegutsesid kohalikud inimesed juba varem, aga viis aastat tagasi asutasid seltsi, et pääseda euroraha kasutajate sekka.



1938. aastal ehitatud hoonesse, mis oli vahepeal üsna õnnetus seisus, saadi esimese projekti abiga vesi ja kanalisatsioon ning kuivkäimlad ehitati ümber veega tualetiks. Tänavu kevadel vahetati teise projekti raha eest vihmaveerennid, aknad ja välisuksed, pandi soojustusega vooder ning soojustati laed.



Seltsi juht meenutab, et enne vilistas majas tuul ja kõvast kütmisest hoolimata saali päris soojaks ei saanudki. Õige pea on kavas kolmanda projekti abiga panna uus katus ja teha korda saal.



Arne Putniku sõnutsi on külas veel teinegi selts, Uue-Kariste ja Rimmu naisselts ning pidusid peetakse üheskoos. Naisseltsi liikmed korraldavad suvist spordipäeva, mis on kahe naaberküla suurim üritus.



Viimastel aastatel on suvisele lisandunud talvine spordipäev. Et mullu lund polnud, võeti sel päeval buss lapsi täis ja sõidutati nad Viljandisse bowling’usaali.



Putnik ütleb, et paljud külaseltsi tegevused on mõeldud just lastele. «Palju väikseid projekte on olnud seotud mulgi kultuuri ja lastega. Selle sügiseni oli külas ka Kosksilla algkool,» lausub ta.



Külades on Mulgi kultuuri instituudi ja Abja rahvamaja eestvõttel tehtud lastele mulgi keele laagreid. Mitu korda on laager olnud Kosksilla koolis ja siis on aidanud seda korraldada Uue-Kariste külaselts. Paari päeva jooksul õpivad Abja ja Halliste valla lapsed neil kogunemistel mulgi keelt ja rahvuslikku käsitööd.



Putnik räägib veel, et külas igal aastal peetav mihklilaat ja jaanituli on ikka olnud mulgi suunitlusega.



Uue-Kariste küla muretseb Kosksilla algkooli maja pärast, mis jäi sel sügisel kasutuseta.



«Kui Mulgi kultuuri instituut häärberit otsis, pakkusime seda, aga nad leidsid parema,» ütleb seltsi esimees. Külarahvas loodab, et vallale kuuluv maja leiab siiski rikka kosilase.



Kosksilla koolimajas asub Mulgi muuseum, kuhu on eksponaate, vanu tööriistu ja kõikvõimalikku talukraami kokku korjatud juba mitukümmend aastat.



«Algul koguti neid vanasse aita, hiljem laiendati muuseumi klassitubade arvelt. Koolimaja kolmes klassis on väljas põhiliselt kooli ajalooga seotud asjad,» kirjeldab Putnik.



Koolimajja on praegu paraku raske ekspositsiooni uudistama pääseda. «Kojamees hoiab küll majal silma peal, aga muuseumiga ta ei tegele,» selgitab Putnik.



Ülejärgmisel aastal täitub kooli asutamisest 200 aastat.



Külaseltsil on olnud mõttes puhastada veskijärv ja taastada tamm.



«Hiilgeaegadega võrreldes on järve veetase meeter allpool ja korralikku tammi enam pole,» kõneleb Arne Putnik. «Tamm murdus veerand sajandit tagasi suurvee ajal. Õnneks vedasid traktoristid varsti pärast seda sinna põllult kive ja järv jäi ikkagi alles.»



Külaseltsi juht tõdeb, et paraku kipub taastamisplaan soiku jääma, sest suur osa järvest ja tamm asuvad eramaal. «Omanikuga kokkuleppele jõuda on väga raske,» tunnistab ta.



Putnik lisab, et kui välismaalasest omanik mõni aasta tagasi külla tuli ja mõisasüdame ostis, oli tal plaanis hooned taastada, paraku kukuvad need nüüd järgemööda kokku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles