Lapsed ja elekter — kuidas vältida ohte?

Suvel peetud laagrites tuli lastel kõrvaldada ohuolukord, mille oli tekitanud tuules maha kukkunud elektrijuhe. Pildil õpivad lapsed Aivar Leppindi juhendamisel tundma sammupinge ohte. Foto: Eesti Energia

Et elektriõnnetuste ohvrite arv on väiksem kui vee- või tuleõnnetustes hukkunute oma, pööratakse elektriohutusele muudest ohutusvaldkondadest vähem tähelepanu. Ometi võivad elektriõnnetustel olla traagilised tagajärjed.

Eesti Energia kogemused on näidanud, et lastel on elektriohutusest üsna napid teadmised, ning seepärast käisid firma Jaotusvõrgu töötajad kevadest sügiseni lapsi koolitamas. Eestis korraldatud 16 ohutuslaagrist viimane oli septembri lõpul Viljandimaal.

Lapsed läksid suvega nutikamaks

Eesti Energia Jaotusvõrgu Põhja piirkonna operatiivteeninduse juhi Aivar Leppindi sõnul näitas koolitus, et lapsi on elektri teemadel kindlasti vaja harida: elekter on nähtamatu, mistõttu sellega kaasnevaid ohte on raske tajuda.

«Hea märk on see, et augustis ja septembris käitusid lapsed koolitusel varasemast nutikamalt,» rääkis Leppind. Üheks põhjuseks pidas ta kevadistest laagritest juhendajate ja teiste laste kaudu levinud teavet.

«Seda, et meist oli abi, kinnitasid ka lastega laagris kaasas olevad õpetajad,» tõdes Leppind. Muu hulgas aitasid Jaotusvõrgu töötajad laagrite järel täiendada koolides kasutusel olevat õpikut, et elektriohuteadmisi lastele veel paremini edasi anda.

Rääkides laagrites toimunust, tõi Leppind järgmise näite. Lapsed pidid kõrvaldama ohuolukorra, mille oli tekitanud kannatanu kõrval lebav tuules maha kukkunud elektrijuhe.

«Esimestes laagrites tegutsesid enam kui pooled rühmad valesti, tõtates kannatanu juurest juhet puutoikaga eemaldama,» selgitas Leppind. «Kui koduses võrgus on võimalik nii käituda, siis väljas inimene enamasti ei tea, kas tegu on madal- või keskpingevõrguga.»

«Keskpingevõrgus võib elektriliini toikaga torkides saada surmava elektrilöögi ja sellepärast ei saa niisugust käitumist lastele soovitada,» võttis ta ülesande kokku. Sel puhul tuleb sorkima mineku asemel helistada numbril 112 häirekeskusesse.

Aivar Leppind selgitas sedagi, et maha kukkunud juhe võib põhjustada sammupinge. «Maaga kokkupuutuvast keskpingeliini juhtmest kaheksa meetri raadiuses on maapind nii suure pinge all, et sellele astumine võib lõppeda surmaga. Juhtme maaühenduse kohast tuleb hoida vähemalt kaheksa meetri kaugusele,» manitses ta.

Spetsialist lisas, et niiskel pinnasel võib pinge all olev ala olla veel suurem ja seetõttu tasub hoida end ohuallikast võimalikult kaugele. Kui keegi näeb maas elektrijuhet, tuleks tal sellest kohe teada anda rikketelefonil 1343 või kui õnnetus on juba toimunud, siis häirekeskusele.

Väljas juhtunud õnnetuste kohta toob Leppind ehmatava näite möödunud aastast. Lapsed läksid palli mängides alajaama ja Lääne-Virumaalt pärit tüdruk sai elektrilöögi tagajärjel rängalt vigastada. Tänavu augustis oli Tartumaal õnnetusjuhtum noorukiga, kes võttis alajaama katusele ronides kinni isolaatorist.

«Alajaamadest ja teistest kollase elektriohumärgiga tähistatud objektidest tuleb kindlasti eemale hoida. Kui keegi märkab lahtist alajaama või elektrikilbi ust, andku sellest kohe teada rikketelefonil 1343,» pani Leppind kõigile südamele.

Enamik õnnetusi juhtub kodus

Kui väljas toimuvad elektriõnnetused on enamasti rängemate tagajärgedega, siis lõviosa õnnetusjuhtumeid leiab Aivar Leppindi sõnul aset siiski kodus. Äärmiselt ohtlik on kasutada elektriseadmeid valesti niisketes tingimustes, näiteks vannitoas või köögis, sest vesi juhib hästi elektrit.

«Elektriseadet ei tohi kasutada märgade kätega, ammugi siis töötavat seadet vee alla panna,» rõhutab Leppind ja toob kurva näite aastate tagant: vannituppa paigaldatud radiaatorist sai elektrilöögi ja hukkus kuueaastane poiss. Tragöödia põhjustas valedes tingimustes kasutatud elektriseade.

«Ohtlikud on ka niiskel põrandal vedelevad pikendusjuhtmed, mis võivad viga saades pinge alla seada kogu pinna. Tähtis on teada sedagi, et voolu all olevat elektriseadet ei tohi tulekahju puhul mingil juhul kustutada veega,» kõneles Leppind.

Täiskasvanud, eriti need, kel on väikesed lapsed, peaksid tema sõnul hoolega jälgima, et majas ei oleks katkisi juhtmeid ega isetehtud elektriseadmeid. Ettevaatlik tuleb olla tapeeti pannes, kui seina on jäänud veneaegseid pistikuid.

«Nende kontaktid ulatuvad täpselt nii kaugele, et kui niiske liimiga tapeet peale panna, võib saada elektrilöögi. Pistikud tuleks ära vahetada või kontaktid isoleerida,» rääkis Leppind.