Tuleva aasta tähtraamat on juba ilmunud

Kultuuriakadeemia tudengi Henri Roosipõllu muhe nägu laseb arvata, et ta sattus kalendrit uurides eriti toreda loo peale.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandi raamatulettidel hakkas äsja pilku püüdma maheroheline trükis, järjekordne «Sakala Kalender».

Maakonna kultuurist ja ajaloost huvitujate ette on seega jõudnud järjekorras 23. sisukas tähtraamat ja arvesse võttes ka ennesõjaaegseid koguni 51. sellenimeline üllitis.

On kokku pandud üsna tüse kogumik, kus peale kalendaariumi, ajaloolise maakonnaga seotud tähtpäevade ülevaate Jaak Pihlakult ja kultuurisündmuste kokkuvõtte Marge Liivakivilt leiame veel 30 kirjutist siit nurgast ja sealt nurgast.

Tänapäeval ja lähemas minevikus

Nagu iseloomustab meie visa ja staažikas kalendritegija-eestvedaja Heiki Raudla  saatesõnas, on seegi kord mitmes loos juttu Viljandimaa inimeste tegemistest tänapäeval ja lähiminevikus.

Võime teada saada Trepimäe valmimise ja arendamise seiku, lugeda ligi 60 aasta tagusest afäärist, kui püüti likvideerida Vana kalmistu, legendaarse kiviraiduri Hans Kivistiku tööst ja loomingust, Suislepa-Viljandi juurtega lenduri Anatol Rebase elukäigust ning kuulsa Jüri Vilmsi venna, arst Juhan Vilmsi revolutsioonilistest ideedest, eelkõige demograafia ja perekonnakorralduse alal, sealhulgas kahenaisepidamise ideest Eestis.

Need ja teised kirjutised pärinevad Raudla enese sulest. Selles kalendris on ta allkirjastanud kogumahust umbes kolmandiku lehekülgi, sealhulgas intervjuud Toomas Hendrik Ilvese, Jaak Alliku ja teistega.

Läänemaa tohter Viljar Ansko avab meile vähe tuntud tahu kirjanik Eduard Born­höhest karikaturistina. Mari Vallikivi astub lugeja ette sisuka looga Viljandimaa pastoritest Reimanist, Rosenbergist ja Rennitist, kes olid isiksustena täiesti erinäolised. Riina Luksepa meenutused naisvõimlemisest Viljandis värskendavad kindlasti paljude mälestusi.

Mullu kalendris esimest korda kaasa löönud Aime Nipper pajatab ka oma teise vanaisa, tsirkuse- ja kinomehe Jüri Nipperi elust.

Kirjamehe Endel Mallese (1933—2002) varem avaldamata memuaarid pakuvad mõndagi huvitavat meie kultuurisidemetest põhjanaabritega stagnaajal. Saja aasta tagusesse Viljandisse kannab meid Ernst von Mensenkampffi mälestusteraamatust «Menschen und Shicksale aus alten Livland» peatükk, mille on tõlkinud Sigrid Reili. Eia-Evald Reieri elupilte on täiendanud lehelugu, mille on arhiivitolmust välja toonud Ülo Stöör ja Heiki Raudla. Ka Viljandi kultuurilukku jälje jätnud Karl-Hanto Selmeti elukäik saab selgemaks.

Postkaardid paljastavad sajanditaguseid muresid Viljandi muuseumi postkaartide kirjakülgedelt toob mõndagi huvitavat välja Tiina Parre, lisades meie maailmapilti pudemeid maa- ja linnarahva saja aasta tagustest igapäevategudest ja -muredest.

Veel kaugemat, vene õigeusu tuleku aega Suislepas peaaegu 160 aasta eest ning usuvahetusega seondunud lootusi ja tagasilööke kirjeldab Heli Grosberg uurimuses Suurkannataja Katariina kiriku kohta.

Et tsaarivalitsuse nimel lubatu, näiteks maa saamine jäi pelgalt unistuseks, hakkasid selle nimel usku vahetanud inimesed luteri usku naasma ja Suislepa kiriku sisseõnnistamise ajaks 1891. aastal oli kogudus juba saja hinge võrra väiksem.

Esimese maailmasõja aegset olustikku ja meeleolusid esitab meile tollal Tallinnas ja Viljandis ajakirjanikuna töötanud Jaan Kärneri leheartikkel «Viljandi väljavaated». Selgub, et juulis 1915 oldi siin veel üsna optimistlikus meeleolus.

Äsja üle Suure Lombi Kanadasse eestlaste kogudust teenima siirdunud pastor Mart Salumäe tutvus sealse eluoluga juba mullu suvel ja jagab kalendrilugejale oma toonaseid muljeid.

Veel on värskes tähtraamatus tosin kirjutist, mille sisu avastamise jätan tulevaste lugejate hooleks. Peaaegu iga loo järel on trükiruum täidetud mõtteteradega: kokku 110 aforismi Heiki Raudla ammendamatust kartoteegist. Need ei peaks olema ainult hingekosutuseks, vaid ka tegevussuunisteks.

Kalendri on heal tasemel trükkinud ja köitnud Põltsamaa trükikoda, mis on seal kandis tegutsenud, tõsi küll, mitme vaheajaga, juba 245 aastat.

Võib soovida, et oleks rohkem kaastöö tegijaid ja ideede pakkujaid, ehkki ka seekord jäi mõndagi kirjapandut ootama uut suve, mil seatakse kokku järgmise tähtraamatu käsikiri.

Tagasi üles