Gümnaasiumi käivitamises suvevaheaega ei olnud

, gümnaasiumi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline peaks tulevikus välja nägema uue koolimaja õppekorpus.
Selline peaks tulevikus välja nägema uue koolimaja õppekorpus. Foto: Arhitektuuribüroo Salto

Kui koolides on jaanipäevast augusti keskpaigani suvepuhkuste aeg, siis riigigümnaasiumi käivitamine ei andnud võimalust aega maha võtta.

Koolimaja projekteerimine ja õppe plaanimine ei lakanud hetkekski. Annan koolijuhina avalikkusele ülevaate gümnaasiumi suvistest tegemistest.

Õppejuhatajaks saab Ingrid Kärmas

Gümnaasiumi õppejuhataja konkurss jõudis lõpule juuni keskel. Avaldus tuli neljalt kandidaadilt, vesteldi kolmega. Nad olid tegevad haridussüsteemis ja motiveeritud pingelist tööd vastu võtma.

Pärast põhjalikku kaalumist langes vaekauss Ingrid Kärmase kasuks. Viljandi hariduselus on ta tuttav kui maavalitsuse haridus- ja sotsiaal­osakonna peainspektor ning Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppejuhataja. Uues kohas astub Ingrid Kärmas ametisse septembris, kuid tööd alustas ta juba suvel.

Koostöö arhitektidega sujub

Kooli projekteerimine on läinud plaani järgi. Hariduse tänava majas uurisid muinsuskaitse esindajad konstruktsioone ning tegid kindlaks, kui suures ulatuses on säilinud vana tahveldus.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi, projekteerija ning haridus- ja teadusministeeriumiga on tulnud pidada nõu, sest kallinev ehitushind mõjutab koolimaja projekteerimist. Ühiselt oleme leidnud säästlikumaid ehitusspetsiifilisi lahendusi.

Koolimaja ruumilahenduse kava ehk ruumiprogrammi on koolijuhi ja arhitektide koostöös kohendatud. Suurendati vanas majas paiknevate õpperuumide arvu, õpetajate tööruumid paigutati otstarbest lähtudes nii vanasse kui uude hoonesse ning kujundati didaktikakeskuse ruum, mille funktsioon on toetada õpikogukonna teket ja olla kasutusel ka õppetegevuses.

Kunstistuudio peab pakkuma kunstiõpetuse kõrval käelise tegevuse võimalusi ning loodusainete kabinettide abiruumid võimaldavad õppevahendeid mugavamalt hoida ja kasutada.

Kooli raamatukogu üle peetud aruteludest sündinud avatud lugemissaaliga ala kujutab endast individuaalseteks ja grupipõhisteks õpinguteks sobivate töökohtadega pinda. Suurim auditoorium hakkab mahutama üle kahesaja õppija. Ruumide sisustamises on nõuga abiks olnud mitu Viljandi õpetajat.

Koostöö Salto arhitektuuribüroo arhitektidega on olnud väga meeldiv. Olen osalenud projekti üksikasju puudutavates aruteludes. Viljandi gümnaasiumi arhitektuurilise ja sisekujundusliku lahenduse eeskujuks on võetud Soome Järvenpää koolimaja.

Üks Viljandi projekti sisekujundaja on olnud sealse õppeasutusega isiklikult seotud ning seetõttu mõistsid arhitektid ja koolijuht siselahendusi arutades üksteist mõnikord poolelt sõnalt. Eesmärgiks on seatud multifunktsionaalsus ning avatud ja õppijasõbralik ruum.

Läbirääkimistest koostöölepinguteni

Kevadel jäid pooleli kooli tulevaste partneritega õppetöös osalemise ja selle planeerimise üle peetud läbirääkimised. Puhkuste lõppemise järel algavad need taas ja senisest laiemas ringis. Algava õppeaasta jooksul tuleb Viljandi gümnaasiumil sõlmida koostöölepingud.

Majandus- ja ettevõtlusõpet kavandades oleme esitanud koostöös sihtasutusega Viljandimaa Arenduskeskus, Viljandimaa omavalitsuste liidu ning Pärnu kolledžiga selle ala õpetajate täienduskoolituseks projektipakkumise pidevõppe arendamise sihtasutusele Innove. Kui taotlus rahuldatakse, on Viljandimaal võimalik taas käivitada majandus- ja ettevõtlusõpetajate aineühenduse tegevus.

Ainevaldkonna õppe ühiseks korraldamiseks oleme üksmeelele jõudnud Viljandi muusikakooli ja kunstikooliga. Ugala on pooldanud samadel põhimõtetel draamaõppe korraldamist.

Sellel õppeaastal tuleb edasi arendada partnerlussuhteid, millel on praeguste koolide gümnaasiumiosas pikad traditsioonid — olgu siis süvaõppes, sportimises või muudes valdkondades. Osa neist jääb kindlasti tulevaste põhikoolide kanda.

Kevadel kohtusin Viljandi gümnaasiumi direktorina Saksamaa suursaatkonna esindajatega. Rääkisime sellest, kuidas kavandada uues gümnaasiumis saksa keele süvaõpet. Saksamaa välismaasuunalise kultuuri- ja hariduspoliitika üks eelistus on üldharidus- ja kõrgkoolide keeleõppe edendamine ning Viljandi Paalalinna gümnaasiumis on see seni väga hästi toiminud.

Välispraktika kulub koolijuhtidele ära

Soome koolijuhid käisid eelmisel õppeaastal Viljandis ja sealse klassideta gümnaasiumi idee elluviijad olid nõus siinse kooli käivitamisel abiks olema. Kevadel oma partnerkooli, Carl Robert Jakobsoni nimelist gümnaasiumi külastanud Linnankosken Lukio esindus teeb tihedat koostööd huvikoolidega ja oli valmis kogemusi jagama. Püüame mõlema välispartneri pakutud võimalusi oma gümnaasiumi huvides välispraktika kaudu ära kasutada.

Viljandi gümnaasiumi tulevastel õppima ja õpetama asujatel on tähtis teada õppekava. Lõplikult otsustatakse see koos õpetajatega, kuid nii koolijuht kui õppejuhataja peavad oluliseks anda esialgsetele õppesuundadele tagasisidet. Arvan, et see ongi eeloleva õppeaasta arutelu keskmes.

Suve hakul pakkus Noorteelu uudisteportaali looja ja vedaja Kristjan Kaarjärv uuele gümnaasiumile võimaluse vahendada veebikeskkonna kaudu noortele teavet juba enne kooli avamist. Plaanis on sellega sügisel algust teha ning kaasata nõnda ka noori kooli näo kujundamisse. Õppeasutuse logo ja sümbolid võiksid sündida just nendelt saadud ideede varal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles