Valuoja põhikooli hoonel tuleb juubel

Valuoja põhikooli hoone 1928. aastal. Foto: Erakogu

Valuoja põhikool tähistab esmaspäeval oma maja 80. aastapäeva ning selle puhul on koosviibimisele kutsutud kõik kooli endised ja praegused õpetajad ja töötajad.

Valuoja kooli praegune hoone sai valmis 1928. aastal. Sellele eelnes aga palju Viljandi hariduselu ajaloos olulisi sündmusi.

Esimene kool eesti linnakodanike lastele rajati Viljandisse 1772. aastal. Seda õppeasutust peame meie Valuoja kooli hälliks.

Kool on asunud aegade jooksul linna eri kohtades ja kandnud erisuguseid nimetusi.

Tähtis periood õppeasutuse ajaloos oli aeg, mil seda nimetati Viljandi Poeglaste Elementaarkooliks. Selle juhataja oli aastatel 1862—1895 rahvusliku ärkamisaja tuntud kultuuri- ja kirjandustegelane Friedrich Kuhlbars.

Endel Priidel kirjutas 1971. aastal välja antud raamatus «Viljandi ja kirjamehed» nii: «Oma inimene omas vaimus juhtis ja kasvatas õpilasi. Tasa ja vaikselt põles ärkamisaja tuli tas eneses ja ta õpilastes, kuid nii, et teised rahvused seda palju ei märganudki. See «vaim» määras juba koolipingil paljude ta õpilaste sihid ja maailmavaate kindlaks.»

Friedrich Kuhlbars lahkus koolist venestamise ajal 1895. aastal. 1918. aastal nimetati poeglaste elementaarkool selle kauaaegse juhataja nime järgi Friedrich Kuhlbarsi nimeliseks Viljandi Linna 1. Algkooliks.

XX sajandi algul suurenes Viljandis tunduvalt Kantreküla elanike arv ning tekkis vajadus uue kooli järele. 1910. aastal avati nende laste jaoks Vaksali tänava eramajas Kantremaa 2-klassiline Ministeeriumikool, mis nimetati 1918. aastal Viljandi Linna 3. Algkooliks. Selle esimene juhataja ja õpetaja oli A. Mankin.

Päevakorrale kerkis küsimus Viljandisse uue ajakohase koolimaja ehitamisest. Avalikkude algkoolide seaduse (1920. aasta «Riigi Teataja» nr. 75/76 ja 153/154) põhjal kehtestas haridusministeerium määrused avalike algkoolide hoonete ehitamise kohta. Alljärgnevalt neist mõned väljavõtted.

Koolimaja asupaik pidi olema oma ümbruskonnast võimalikult palju kõrgem. Seda ei võinud ehitada kõrgete hoonete kõrvale, samuti pidi see olema eraldatud vabrikutest ja tehastest.

Kooli maa-ala pidi olema nii suur, et sinna võis püsti panna koolimaja koos vajalike majandushoonetega. Peale selle pidi koolis olema ala õue, aia ning mängu- ja spordiplatsi tarvis.

1923. aastal tunnistas Viljandi linnavolikogu vajadust ehitada Kantrekülla Mõisa tee, Vaksali puiestee ja Valuoja tiigi vahele uus koolimaja, mis pakuks õppimisvõimalust niihästi Kantreküla kui linna elanike lastele. Eelarve järgi pidi ehitus maksma minema 12 miljonit marka. Arhitektideks olid E. Wolffeldt ja A. Nürnberg. Ehitustöödega alustati 1926. aastal.

1927. aasta 1. novembril alustati uues hoones koolitööd, kuid nii valmis ei olnud  suudetud maja ehitada, et seal oleks saanud toimuda normaalne õppetöö.

1928. aasta 27. novembril oli uus koolimaja lõplikult valmis. Seal olid suurte akendega avarad ja kõrged klassitoad. Koridorid olid laiad ning tihedalt asetsevate kõrgete akendega. Valgust ja õhku oli haridustemplis küllalt.

Uue kooli nimeks sai Friedrich Kuhlbarsi nimeline Viljandi Linna 1. Algkool, sest vana veetorni vastas asuv Friedrich Kuhlbarsi nimeline Viljandi Linna 1. Algkool ühendati 3. algkooliga. Kooli direktorina jätkas Georg Kõrtsmik.

Viljandi Valuoja põhikooli nimetust kannab kool 1992. aastast.