Eesti e-raamatud tulevad Arkaadia aiast

Tosinast tavaliselt e-raamatute ja nende loomiseks vajaliku tarkvara valmistamisega tegelevast inimesest olid pildistamise ajald kohal vaid (vasakult) Urmas Loit, Heimar Lill, Jüri Hunt ja Veiko Koiksaar (istub). Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandis ühe Arkaadia aia maja katusekorrusel rassib tosin inimest arvutite taga raamatute kallal. Nad ei kirjuta siiski uusi menukeid, vaid programme, mille abil kirjanike loomingut moodsal moel lugejateni tuua.

Eestis pole e-raamatud veel kuigi levinud. Õigupoolest ei ole suur osa inimesi neist ilmselt kuulnudki, vähemalt ei teata midagi eestikeelsetest e-raamatutest. Seevastu maailma tuntuimas internetiraamatupoes amazon.com ületas e-raamatute müük mullu jõulude ajal esimest korda paberraamatute oma ja ronib jätkuvalt ülesmäge.

Ka eestikeelsed e-raamatud on täiesti saadaval, ehkki esialgu piirdub valik viiesajaga ja neid ostetakse umbes tuhat eksemplari kuus. Kohalike e-raamatute suhteliselt väike arv ja kesine menu on ka loomulik, sest esimesed kauplused — Rahva Raamat, Elion, Krisostomus ja Apollo — hakkasid neid pakkuma alles detsembri lõpul. Juuli algul lisandusid Tele2 ja EMT, peagi peaks nendega liituma Elisa.

Peaaegu kõiki Eesti e-raamatuid tehes on kasutatud Viljandi firma Sixty Four loodud tarkvara. Tarkvara kirjutamise ehk piltlikult öeldes trükipresside ehitamise kõrval tegeleb osaühing tekstide ja piltide e-raamatutele sobivasse formaati konverteerimisega. Seetõttu võib vast öelda, et kui Eesti esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus, siis esimene digitrükikoda alustas tööd möödunud aastal Viljandis.

Telefoni mahub poole aasta lugemisvaru

Ettevõtte juhatuse liige Algimantas Akmenskis loetleb pikalt põhjusi, miks e-raamat tavalisest parem on: 30 raamatu kaasas kandmiseks pole vaja seljakotti, vaid piisab ühest seadmest, olgu selleks arvuti, luger või telefon; uue raamatu võib osta suvalisest kohast, kus on internetiühendus; kirjastajatel on paranduste tegemine ja tiraaži suurendamine imelihtne ega maksa peaaegu midagi. Ja viimase, kuid mitte vähem tähtsana — e-raamatud on juba praegu umbes kolmandiku võrra odavamad, ehkki neile kehtib 20protsendiline, paberraamatutele aga 9protsendiline käibemaks.

«Õnneks on Euroopa Liidus võetud selge seisukoht, et e- ja paberraamatuid tuleb käsitleda ühte moodi ja seega lähevad e-raamatud veel odavamaks,» lisas Akmenskis. «Loodetavasti juhtub see juba uuel aastal.»

Enne kui elektrooniliste raamatute abil saab raha kokku hoidma hakata, tuleb aga soetada sobiv seade. Iseenesest on e-raamatuid võimalik lugeda ka tavalisest arvutist, mis on hulgas kodudes niikuinii olemas, kuid see on suhteliselt ebamugav. Mujal maailmas suurt populaarsust kogunud spetsiaalsed lugerid ja tahvelarvutid jäävad paljudele eestlastele esialgu kalliks, ehkki nende arv tõenäoliselt lähiajal kasvab.

Seetõttu tõstab Akmenskis raamatute lugemise vahendina esile nutitelefone, mille müük on viimasel ajal plahvatuslikult suurenenud. Näiteks teatas sideoperaator Elisa sel nädalal, et esimesel poolaastal müüdud mobiiltelefonidest moodustasid nutitelefonid 41 protsenti.

«Meie kogemuste järgi on Eestis moodsatest suure ekraaniga telefonidest raamatute lugemine juba hästi popp,» rääkis Akmenskis. «Inimene ei taha mitut seadet kaasas kanda ja nutitelefoniga polegi seda vaja. Kui ühe raamatu telefonis juba läbi loed, oled fänn.»

Google ja Amazon tunnevad huvi

Eesti keeleruum pole kahjuks kuigi suur ja seepärast ei piirdu Sixty Four ainult kodumaise turuga. Firma nimigi sai ingliskeelne pandud seepärast, et oleks kergem USA-s läbi lüüa. Sihikul on ka lähinaabrid, hispaaniakeelsed riigid ja Itaalia.

Käesoleva nädala algul käis Sixty Fouri juhatus Madridis kohtumas Google’i Euroopa esindajatega, et neile Viljandis tehtud tarkvara tutvustada, samuti on selle vastu huvi tundnud Amazon. Kas hiigelkompaniidega ka lepinguni jõutakse, pole muidugi kindel, kuid selle kaliibriga tegijate puhul on isegi tähelepanu äratamine suur edusamm.

«Tundub, et meie tarkvara on efektiivsem kui nende kasutatav,» lausus ettevõtja. «Meie programmi konverteerimisprotsess nõuab suhteliselt vähe inimese sekkumist.»

Akmenskis möönis, et täielikult automatiseerida pole tarkvara veel suudetud, eriti eesti keele osas. Nimelt ei tee programmeerijad enamasti kogu tarkvara ise, vaid kasutavad teatud lõikudes ära teiste spetsialistide väljatöötatud koode, kuid eesti keele jaoks pole neid eriti loodud.

«Seetõttu tuleb näiteks sõnade poolitusi käsitsi korrigeerida,» selgitas Akmenskis. «Hispaania ja inglise keelega on palju lihtsam, sest nende keelte kallal on maailmas palju tööd tehtud ja me kavatseme nende puhul panna oma programmidesse sisse juba valmis vabavaralisi koodijuppe.»

Arenguks vajalikku raha on Sixty Four saanud nii erainvestoritelt, KredExi laenudest kui Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse toetustest, kuid selle hankimine pole olnud kerge.
«Ärimudel on meil paigas, näitasime ilusasti ära, kuidas asi käib ja kust raha tuleb, aga väga raske oli otsustajatele selgeks teha, mis asi on e-raamat,» nentis firmajuht. «Ja kui ei saada aru, millega me tegeleme, ei nähta ka selle kasumlikkust.»

Muu hulgas tekitas rahastajates kahtlusi plaan kinnitada kanda hispaaniakeelsel turul, sest seal tegutseb mitu konkurenti ning Hispaaniat on majandus- ja võlakriis räsinud eriti rängalt. Samas on hispaania keele rääkijaid maailmas rohkem kui inglise keele kasutajaid.

Väike linn Riia ja Tallinna vahel

Algimantas Akmenskise hinnangul pole tema valdkonnas võimalik kodumaaga piirduda, vaid äri tuleb ajada rahvusvaheliselt. Seepärast ei pane teda muretsema ka firma asukoht Viljandis — vastupidi, linna paiknemine Tallinna ja Riia vahel on Baltikumi tervikuna vaadates pigem mugav.

Tööjõu seisukohast on väikesel maakonnakeskusel mõistagi tuntavaid puudusi. Ehkki tihti räägitakse, et meil oleks vaja innovaatilisi ja suurt lisaväärtust loovaid töökohti, ei ole siin kuigi palju inimesi, kes sellistes ametites hakkama saaksid.

Akmenskis tõdes, et alustaval ettevõttel on raske Tartu või Tallinna suurte IT-firmadega võrdset palka maksta või inimesi muul moel siia meelitada, kuid võimatu see pole. «Viljandi on ju ilus linn. Siin on akadeemilise rahva mõju mõnusalt kasvanud ja elukeskkond paranenud.»