Polli prügila rajamiseni jääb vaid üks samm

Kui vanasti jäeti enamik jäätmeid mäena vedelema, siis Polli prügilas sellist vaatepilti kohata ei tohiks: seal läheb 85—90 protsenti prahti taaskasutusse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Polli prügilat võiks nimetada peaaegu et ajalooliseks ettevõtmiseks, sest seda hakati Karksi valda kavandama juba 16 aastat tagasi. Nüüd seisab vana mõte teoks saamisest kõigest ühe sammu kaugusel, kuid see samm tuleb teha Brüsselis. 

Karksi vallavanem, prügila rajamise eestvedaja Arvo Maling mäletab, et kui Polli plaani kunagi pidama hakati, oli igal omavalitsusel oma prügimägi. Karksi oma paiknes paraku tagastatud kinnistul ja omanikule ei olnud sugugi meeltmööda, et võõrast prahti edaspidigi tema maale tassitakse.

Polli prügila oli esialgu mõeldud rajada ainult valla enda tarbeks, kuid 1997.-1998. aasta paiku leiti, et see võiks teenindada suurt osa Lõuna-Eestist. Ambitsioonikas plaan jäi kahjuks venima.

«Elu hakkas kasvama,» võttis Maling lühidalt kokku, miks toona ideed teoks teha ei õnnestunud. «Tulid Euroopa direktiivid, uuringud, kui palju prügilaid üldse Eestis olema peaks, ja nii edasi.»

Viimane takistus, mis omavalitsuste kavandataval jäätmekäitluskeskusel veel hiljuti ees seisis, oli kõige proosalisem — raha. Eelmisel nädalal näis, et seegi mure on murtud, sest keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) lubas anda ettevõtmiseks vajaminevast 3,8 miljonist eurost lõviosa, 3,2 miljonit. Ent rahastamisotsuse juures on üks konks: selle peab heaks kiitma Euroopa Komisjon.

Keskkonnainvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Marek Simulman selgitas, et komisjonilt heakskiitu küsida pole küll kohustuslik, kuid keskus otsustas seda siiski teha, et olla veendunud oma seisukoha õiguskindluses. Komisjonile taotluse esitamist toetas ka osaühing Polli Prügila ise.

KIK-is tekitab kõhklusi, kas rahastamist käsitletakse ka Euroopas omavalitsustele vajaliku ettevõtmise toetamisena või hoopis ühele ettevõttele antava riigiabina.

«Kuigi KIK on olnud seisukohal, et see pole riigiabi, on küsimus siiski sisuline,» tõdes Simulman. «Lõpptulemust prognoosida praegu ei saa.»

Kommunikatsioonijuht lisas, et Euroopa Komisjoni nõuannetele ja kooskõlastustele ei ole antud täpseid tähtaegu, kuid menetlus ei tohiks kesta üle kolme kuu.

Kui Brüsselist õnnistus tuleb, peavad projektis kaasalöövad omavalitsused omaosaluseks raha leidma. Omanike ringi kuuluvatel Viljandi, Tartu ja Valga linnal ning Karksi vallal ei tohiks olla siiski väga raske 600 000 eurot kokku saada.

«Sellega tuleme toime,» oli Maling veendunud. «Omafinantseeringu võib ju maksta ka järgmise aasta eelarvest, kui tänavu ei ole.»

Vallavanem peab tähelepanuväärseks, et nende kanti tuleb Eesti ainus uus prügila, sest igal pool mujal avaldavad kohalikud elanikud seda sorti kavadele suurt vastuseisu.

Ka Pollis laekus keskkonnamõjude hindamise kohta möödunud aastal ligi sada küsimust, kuid Malingu jutu järgi ei tulnud need ägedatelt vastastelt, vaid ühelt tudengilt, kes jäätmekeskuse keskkonnamõjude hindamist uurides magistritööd kaitses.

Plaani järgi pannakse prügilas põhirõhk taaskasutusele. Jäätmed sorditakse, pressitakse ja mis võimalik, müüakse prügipõletusel töötavatele elektri ja soojuse koostootmisjaamadele. Ladestusalale ei tohiks jääda rohkem kui 10—15 protsenti Polli toodavast prahist.

Ehkki Viljandi ja Tartu asukohta silmas pidades tundub, et ümbertöötamiseks sobivad jäätmed sõidutatakse Iru prügipõletusjaamast ja teistest, enamasti Tallinna lähedal tegutsevatest lõpptarbijatest esialgu veelgi kaugemale, ei tohiks see Arvo Malingu arvates suurt rolli mängida.

«Võib-olla hakkame prügi müüma hoopis lõuna poole ning Riiale on Karksi lähemal kui Viljandi,» lausus ta.

Viljandi abilinnapea ja osaühingu Polli Prügila nõukogu esimees Rein Triisa loodab, et uus jäätmekeskus aitab pikas perspektiivis hoida prügikäitlemise hinna madala. Nimelt pole prügila nõukogus ärimehed, vaid omavalitsuste esindajad, ja nemad ei sea eesmärgiks teenida raha, vaid seista elanike huvide eest.

Kõige kasulikum on jäätmekeskus Karksi vallale, sest sinna on plaan luua 26 töökohta ja tõenäoliselt lähevad need enamjaolt kohalikele inimestele.

Osaühingu Polli Prügila juhatuse liige Aivar Moks ei julgenud nimetada tärminit, millal ehitus pihta hakkab, sest see sõltub suuresti Euroopa Komisjoni vastusest.

«Igatahes üritame 2013. aastal valmis saada,» lootis ta. Pärast seda peaks prügila töötama 26 aastat. Selle osanikud on Viljandi, Tartu ja Valga linn, Karksi vald ning mittetulundusühing Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise Arenduskeskus.