Uue süsteemiga pääsevad ülikooli õppima vaid parimad

Sel suvel jääb varasemast rohkem kandidaate ülikooli ukse taha. Foto: Kristjan Teedema

Kui varem pääsesid Tartu ülikooli kõik soovijad, kes said erialal kindlaks määratud punktisumma ehk täitsid lävendi, siis nüüd võetakse noori vastu paremusjärjestuse alusel.

Eksamitulemuste põhjal moodustatakse igal erialal pingerida ning selle tipust pääseb õppima nii palju kandidaate, kui on riigieelarvelisi kohti.

Nii riigieelarvelisele kui riigieelarvevälisele õppekohale kandideerimiseks peab olema vähemalt 60 punkti ning see arvutatakse välja erialal nõutavate eksamitulemuste põhjal. Näiteks kui eriala riiklik tellimus on 20 kohta, saavad tasuta kohale 20 suurima punktisummaga soovijat. Selline süsteem peaks ära hoidma ülerahvastatuse ning ühtlustama tudengite taset.

Paremusjärjestuse alusel võtavad üliõpilasi vastu ka kolm teist suurimat Eesti ülikooli: maaülikool, Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool.

Kõik konkureerima ei pea

Kõneainet on pakkunud aga Tartu ülikooli kehtestatud eritingimused, mis võimaldavad kandidaatidel kooli astuda väljaspool pingerida. Nii pääseb näiteks loodusteaduskonda vastuvõtutingimusi arvestamata kandidaat, kes on gümnaasiumiklassides võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või olnud oma kooli parim lõpetaja. Sellise kandidaadi punktisumma võrdsustatakse pingereas 100ga.

Mitmel erialal võtavad eritingimustel kandideerijad ära lõviosa riikliku tellimuse kohti. Näiteks keskkonnatehnoloogias oli eile sisseastumise infosüsteemi (SAIS) järgi selliseid kandidaate 41st 31, bioloogias aga ületab konkursiväliste kandidaatide arv juba riikliku tellimuse: kohti on 48, kuid 100 punktiga kandidaate on 67.

Äsja Abja gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Ida Rahu arvates ei ole praegune süsteem päris õige. Ka tema kuulub nende hulka, kes pääsevad ülikooli väljaspool pingerida. Neiu tahab õppima minna keemiat ning kuldmedal garanteerib talle selle võimaluse.

Ida Rahu leiab, et tema sissesaamine on õigustatud, sest kõik riigieksamite tulemused olid tal üle 90 punkti, seega oleks ta sisse saanud ka ilma medalita. Küll aga ei arva ta, et kõik medalistid peaksid sisse saama.

«Kurb on see, et medalistid võtavad kõik kohad ära ning ukse taha jääb palju noori, kes võib-olla oleksid erialast palju rohkem huvitatud kui mõni niisama sisse saanud medalist,» sõnas Ida. «Arvan, et riigieksamid ja medalid peaksid omavahel seotud olema. Praegu see nii ei ole.»

Nimelt on praegu medali saamine kindel juba enne riigieksamitulemuste selgumist.

Ülikool tahab võimekaid

Ülikooli vastuvõtuspetsialist Kaja Karo rõhutas, et praegu on pingeridades veel palju liikumisruumi ja lõplik olukord selgub alles 29. juulil. Kui aga riikliku tellimuse täidavad ka siis ainult 100 punktiga kandidaadid, võetaksegi vastu ainult nemad.

Samuti võetakse vastu need, kellele riiklikku tellimust pole, kuid kelle punktiskoor on 100. «Ülikool tahabki endale võimekaid kandidaate,» sõnas Karo.

Ta lausus, et varasemate uuringute järgi on eritingimustel vastu võetud õppetöös edukamad. Ka õppejõud on süsteemiga rahul, sest see toob neile õpihimulised ja võimekad tudengid.

Vastuvõtuspetsialist tõdes, et mõni kandidaat võib tunda, nagu oleks talle ülekohut tehtud. «Kindlasti on neid, kelle arvates tingimused on ebaõiglased, kuid ülikoolidel on õigus ise sisseastumistingimused määrata.»

Ta kinnitas, et ülikool analüüsib sel aastal toimunut ning teeb omad järeldused.

Eesti üliõpilaskondade liit toetab lävendipõhist vastuvõttu. Liidu aseesimehe Monika Maljukovi sõnul peaks kandidaat võistlema lävendi, mitte teiste tudengitega. Sissesaamine peaks olema õppekavati reguleeritud erinevalt, kas vestluse, kirjaliku katse või eksamitulemustega.

Kandidaadi motiveeritust aitaks kõige paremini hinnata vestlus. «Komisjon on küll mingil määral subjektiivne, kuid laias laastus oleks see siiski parim variant,» leidis Maljukov.

AVALDUSED
Viljandimaalt laekunud avalduste hulk.
• Tartu ülikool — 462 avaldust, populaarseimad on riigiteadused ja õigusteadus.
• Tallinna ülikool — 442 avaldust, populaarseimad on õigusteadus ja sotsioloogia.
• Eesti maaülikool — 156 avaldust, populaar­seimad on ökonoomika ja ettevõtluse ning toiduainete tehnoloogia eriala.
• Viljandi kultuuriakadeemia — 62 avaldust, populaarseimad on info- ja dokumendihalduse ning rahvusliku ehituse õppekava.
Allikad: kõrgkoolid