1200 euro eest tasuta vett saanud ridaelamu omanikud jõuavad soovitud lepinguni

Toome tänaval asuvas ridaelamus elav Andres Soosaar on jõudnud lõpusirgele võitluses enda ja oma naabrite õiguse eest olla Viljandi Veevärgi klient. MARKO SAARM/SAKALA Foto: Marko Saarm / Sakala

Üks aasta ja üks nädal pärast vaidluse algust lõid Viljandi Veevärgi juht ning Toome tänava ridaelamu elanikud käed ning järgmisel nädalal allkirjastatakse lepingud, millega iga sektsiooni omanik saab veefirma kliendiks. Esimese poolaasta arve tuleb aga veevärgil praeguse seisuga korstnasse kirjutada.

«Keegi peab selle jama eest maksma ja meie need ei ole,» lausus Toome tänav 23 elanik ja nende õiguste eesvõitlejana tegutsenud Andres Soosaar enda sõnul neljapäeva hommikul Viljandi Veevärgi juhatajale Toomas Porrole, kui läbirääkimised olid lõpule jõudnud. «Olgu see teile koolirahaks.»

Veevärgi andmetel on Toome tänav 23 asuva 12 ridaelamusektsiooni elanikud kasutanud tänavu esimesel poolaastal vett ja kanalisatsiooni kokku 571 kantmeetrit, mille eest tuleks maksta 1267 eurot.

Soosaare tegevus selle nimel, et iga ridaelamusektsioon, mis juriidiliselt on eraldi kinnistu, võiks saada iseseisvalt Viljandi Veevärgi kliendiks, algas eelmise aasta 5. juulil. Tol päeval läks ta veefirma kontorisse lepingut sõlmima, kuid sealt saadeti ta lepingute koju tagasi. Algas pikk vaidlus ja võitlus, mis lõpeb suure tõenäosusega järgmisel nädalal.

Kui varem on Viljandi Veevärk tegutsenud usus, et pärast lepinguni jõudmist tasuvad Toome tänava ridaelamuomanikud ka esimesel poolaastal tarbitud, aga seni tasumata veearve, siis selle nädala seisuga on omanikud Soosaare väitel jõudnud seisukohale, et arve makstakse vaid juhul, kui veefirma esitab iga kinnistu ehk sektsiooni omanikule konkreetselt teda puudutava arve.

Linnapea kinnitas, et arve tasutakse

Viljandi Veevärgi juht Toomas Porro tunnistas, et praegu kinnistutel olevad arvestid ei ole veevärgi omad ning nende näitude kohta ettevõttel infot pole. On vaid maja üldarvesti näitaja, kuid selle alusel pole nõus majaelanikud maksma. Seda, kas leidub moodus, kuidas veevärk võiks 1267 euro suuruse arve 12 uue kliendi vahel ära jagada, Porro neljapäeval ei vastanud.

Teisipäeval saatis Viljandi linnapea Madis Timpson volikogu opositsiooniliidrile Juhan-Mart Salumäele kirja, milles vastas juuni lõpus esitatud ametlikule järelepärimisele. Selles uurisid opositsioonisaadikud, kuidas on edenenud Toome tänav 23 protsess ning kes maksab veevärgile tehtud arve.

Timpson vastas kirjas, et mingit kahju pole Veevärk saanud ning ta avaldas kirjalikus vastuses veendumust, et majaelanikud maksavad ka esimese poolaasta arve kinni. «Mina sain sellise nii Andres Soosaarelt siis kui ta minu juures vastuvõtul käis (eelmise aasta novembris – toim.) ning Viljandi Veevärgi juhatajalt,» selgitas Timpson, miks ta opositsiooni küsimusele sellise vastuse andis. «Kahju, kui suusõnaline lubadus ei pea,» nentis ta.

Andres Soosaare sõnul oli veevärgil ja linnajuhtidel mullu pool aastat aega, et olukord mõistlikult lahendada, kuid selleni jõuti alles tänavu juulis. Soosaar ise andis sel neljapäeval Toomas Porrole suulise lubaduse, et alates 1. juulist garanteerib ta isiklikult, et kõik arved saavad edaspidi makstud ning kuni ajani, mil veevärk paneb igasse sektsiooni veemõõtja, jagavad omanikud üldmõõtja arve omavahel ise ära. «Eks nende veemõõtjate paigaldamine võib paar-kolm kuud aega võtta. Isegi kuni pool aastat,» arvas Soosaar.

Tegelikult on Soosaar sel aastal püüdnud oma veearvet tasuda, kuid tulutult. Nii jaanuaris kui veebruaris kasutatud vee eest kandis ta veevärgi arvele raha oma veemõõtja alusel, kuid see raha kanti sealt kiirelt Soosaarele tagasi. Nii oligi olukord, kus elanikud ei saanud ettevõttele vee eest tasuda, aga ettevõttel polnud kellelegi arvet esitada, sest varem Toome tänav 23 veearvega tegelenud mittetulundusühing lõpetas 1. jaanuarist tegevuse.

Vaidlus sai lahenduse juuli algul

Lepinguni ja veemõõtjate lubaduseni jõudmine võttis Toome 23 omanikel aega üle aasta ning pikalt tuli vaielda nii veevärgi juhatuse kui nõukoguga. Sakala kirjutas pikast protsessist tänavu mais ning toona lõppes lugu teadmisega, et nõukogu on kinnitanud majaomanikele lepingu tingimused, kuid need polnud mitme nädala jooksul veevärgi töötajate suure koormuse tõttu adressaadini jõudnud.

Andres Soosaare sõnul sisaldas pakkumine kaheksat punkti, millest mitmed olid neile täiesti vastuvõetamatud. Vaidlus viis majaelanikud juuni esimestel päevadel taas veevärgi kontorisse, kus kogunes nõukogu. Seal juhtunu oli Soosaare hinnangul piinlik, sest kui koosolek algas majaomanikele suunatud vabandusega, siis sellele järgnes viieliikmelise nõukogu omavaheline vaidlus, mille kuulamine oli kõrvalseisjatele Soosaare arvates piinlik. «Saime selgelt aru, et nõukogus on seis 3:2 meie kahjuks,» meenutas ta.

Seetõttu oli väga suur nii Soosaare kui teiste Toome tänava omaniku üllatus, kui 3. juulil saabus neile veevärgilt lepingupakkumine. «Selle dokumendiga hakati meiega esimest korda suhtlema kui normaalsete inimestega ning meile pakuti üsna tüüplepingut,» meenutas majaomanik. Paari punkti tahtsid majaomanikud siiski muuta ning neljapäeva hommikul jõuti ka selles osas Toomas Porroga kokkuleppele. «Koosolek kestis pool tundi ja saimegi käed löödud,» sõnas Soosaar.

Seda, et Viljandi linnapea kirjutas juba kaks päeva varem opositsioonijuhile saadetud vastuses, et Veevärk ja elanikud on saavutanud lepingu osas kokkuleppe, nimetas Soosaar küll hämamiseks, kuid tagantjärele oli Timpsoni ettekuulutus õige. «Minu teada on kokkulepe saavutatud ja loodetavasti volikogu toimumise ajaks ka allkirjastatud,» vastas Timpson 10. juulil allkirjastatud vastuses. Volikogu koguneb augusti viimasel neljapäeval.