Naisõiguslaste õudusunenäod

Harry Egipt oma värske DVD esitlusel koos seltskonnategelase Liis Lassiga. Kui härra Egipt valmistaks praegugi vanas vaimus reklaame, siis kas Liis Lass võiks olla üks tema muusadest? Foto: Marina Puškar

Nõukogude aega näinud inimesed teavad, mida tähendab defitsiit. Selle hulka kulusid toona välismaa jalanõud ja rõivad, banaanid, magnetofonikassetid...

Võiks arvata, et koos kapitalismi tulekuga kadus ka defitsiit, kuid võta näpust: ühel või teisel kujul kohtab seda ka uues majanduskorras. Näiteks siis, kui turu nõudlus on arvatust suurem. Alles mõni nädal tagasi oli peaaegu võimatu endale hankida Mihkel Raua värsket autobiograafilist raamatut ning seda käidi tuttavatelt müüjatelt nii-öelda leti alt küsimas.

Omaette paradoks on aga see, et defitsiidi staatuses on ka poolteist nädalat tagasi müüki tulnud DVD videokunstnik Harry Egipti 1980. aastatel valminud telereklaamidega.

Kui Egipt oma ajalukku läinud reklaamid tegi, polnud reklaamil kui sellisel mingit reaalselt kasu toovat funktsiooni — kõik, mis saada oli, osteti niikuinii ära. Sisuliselt sama olukord on praegu Egipti DVD-ga: reklaami on see saanud eri meediakanalite vahendusel kõvasti, kuid vähemalt Viljandist on seda seni võimatu osta. Katse hankida laserketast Tartust läks samuti luhta, sest kaup oli otsas.

Iseenesest on rahva suur huvi selle plaadi vastu mõistetav — kes meist siis ei mäletaks neid klippe, mida omal ajal lausa saatekavas välja reklaamiti.

Pole midagi imestada, et Harry Egipti reklaamid on paljudele meelde jäänud. Kui tollal kinno jõudnud vähestest välismaistest mängufilmidest olid igasugused seksile viitavad või paljaste naistega stseenid välja lõigatud, siis reklaamides näidati neid täiesti legaalselt. Ja ilma kenade, tihti poolpaljaste näitsikuteta ei saanud Egipt peaaegu kunagi hakkama, olgu reklaamitav kaup sibulad, autokosmeetika, jäätis või kuivkäimlate luuk.

Midagi nii camp’i kui kõnealused klipid on raske välja mõelda. Kenad tüdrukud, kaasahaaravad (originaal!)me­loodiad tolle aja popimate artistide esituses ning glamuurne taust olid nõukogude halluses kindla peale minek. Ja olgem ausad, vaadates noore Annely Peebo esitatud laulu 43. kutsekoolis õppimise ülistuseks, võiks praegugi kaaluda sinna jalatsivalmistajaks minemist.

Või võtkem Tartu õlletehase jõusaalipiigadega limonaadireklaam, mille taustaks kõlab Gunnar Grapsi esituses «Valgus». Heteromehed võivad kõigevägevamat tänada, et Nõukogude Eestis ei olnud naisõiguslastel kommunistliku partei kõrval mingit sõnaõigust ja kommunistlikul parteil polnud (mingil arusaamatul põhjusel) seksikate naiste vastu reklaamides midagi.

Mitte kuidagi ei saa mööda minna ka skandaalsest Pin­guini jäätise reklaamist, mis tänapäeva inimeste rikutuse juures paneb suure osa neist küllap õhku ahmima: kas see oli tõesti võimalik? Ent tõstke käsi üles, kui te selle reklaami eetris olemise ajal arvasite, et tegemist on millegi ebasündsaga!

Tänan. Nüüd siis on selge, kes juba tollal salaja pornofilme vaatasid.

Ometi oleks väär arvata, et Harry Egipt mõistis üksnes naiste abiga köitvaid reklaame teha. Näiteks Michael Jacksoni legendaarsele «Thrillerile» üles ehitatud Värska mineraalvee reklaam mõjub ka ilma naiseiluta suurepäraselt.

Võib vaid imestada, kui hästi oskas Egipt luua Nõukogude Eestis läänelikke reklaame ja kuidas sel lasti juhtuda.

Mõni reklaam polnud siiski juba eos määratud avalikule ekraanile jõudma. See lubab arvata, et reklaamimehe isiklik huvi naisterahva ilu jäädvustamise vastu polnud just viimasel kohal.

Igal juhul on kiiduväärt, et härra Egiptil õnnestus see osa Eesti audiovisuaalse kultuuri ajaloost säilitada ning nüüd avalikkusele kättesaadavaks muuta. Samas on kurb, et teiste režissööride reklaamfilmid on arvatavasti läinud kõige kaduva teed.

Muu hulgas on tuliselt kahju, et nii hästi matsu jagav mees ei teinud tol ajal muusikavideoid. Oli ju seegi žanr toona soositud, kuid jäi oma vaimuvaesuses neilesamadele reklaamidele kõvasti alla.

Kõnealune DVD on suurepärane ajaloodokument ja meelelahutus ühes karbis. On rõõmustav, et tegijad pole asja ette võtnud ülejala: vaeva on nähtud nii paksu vaheraamatuga kui paljudelt asjasse puutunud inimestelt kommentaaride hankimisega. Need kommentaarid täiendavad oma kummalisuses kenasti ajaloolisi klippe.