Abja valla Sarja küla inimesi ühendav Ojapera külaselts loodab kevadeks taastada muistse palkküüni ja rajada kunagisse metsnikumajja kohaliku metsanduse ajalugu meenutava toa.
Külaselts taastab palkküüni ja teeb metsatoa
12. november 2008, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need tegevused on üks osa seltsi plaanist hakata koos Erametsakeskusega arendama loodusturismi, eksponeerides peale kauni looduse ka muistset talupojakultuuri.
Sel suvel oli mittetulundusühing Ojapera Külaselts üks võitjaid Erametsakeskuse korraldatud üle-eestilisel võistlusel «Pärandkultuuri objektipõhine turismiteenus», mille eesmärk on elustada endisaegseid metsaga seotud tegevusi. Nõnda asuski ta taastama Halliste jõe luhal Paudi talu maal asuvat muistset ristpalkküüni, et kujundada see üheks oma tegevuse sõlmpunktiks.
Augusti lõpul organiseeris selts selleks kahepäevased talgud, mida võis nimetada ka õppepäevadeks.
«Nii mõnelgi tuli töö teise päeva lõpuks juba päris hästi välja,» ütleb üks ettevõtmise algatajaid, huvilistele kirvega palgi tahumise võtteid õpetanud Siim Riid.
Kaheksast vajaminevast kaheksameetrisest palgist jõuti toona valmis tahuda kuus. Nendega sai asendada osa küüni vanadest mädanenud seinapalkidest.
Samuti Ojapera külaseltsi kuuluv Tuuli Jõesaar lisab, et kui palgid sai kilomeetri kaugusele küüni juurde kohale vedada traktoriga, siis supipada tuli naistel sinna tassida käe otsas.
Naised, kes olid meestega kaasa tulnud, kuid ei soovinud küüni renoveerida, said selgeks nii mõnegi käsitöönipi.
«Külaseltsi liikme Marvi-Liina Riidi juhendamisel värviti naistepuna ja teiste taimedega lõnga ja villa ning õpiti viltimist,» räägib Jõesaar.
Siim Riid nendib, et küüni valmissaamiseks jäi kahest päevast väheks, aga kevadeks soovivad nad selle kindlasti korda teha.
Tuuli Jõesaar lubab, et asjast huvitatud saavad juba järgmisel suvel seal külaseltsi liikmete juhendamisel heina ja vihtu teha, tõrva ajada ning muid esivanemate traditsioonilisi töid proovida.
«Tahame rajada tulevase õpikeskuse juurde lõkke-, puhke- ja ööbimiskoha. Lõkkeplatsil on siis võimalik taimi värvida, nahka parkida, putru keeta... Õppida saab ka puutööd: võtad oma sõbra kaasa ja proovid, kuidas on sulle-mulle-saega puid saagida,» kõneleb Siim Riid.
Külaseltsi eesmärk on tema sõnul ühtlasi talgute traditsiooni elus hoida. Esimesed talgud korraldas selts juba tänavu kevadel, et koristada endise Pussi koolimaja ümbrus. «Need andsid tõuke Sarja küla ellu äratada. Jõudsime kooliparki korrastada ja kooli ajalugu tutvustava infotahvli püsti panna, enne kui seal vilistlaste paigaldatud mälestuskivi avati.»
Ajaloolist küüni ei plaani selts taastada mitte peopaigaks, vaid nendele, kes soovivad rahus loodust nautida.
«Tulevikus tahame koos Erametsakeskusega loodusmatku pakkuda. Halliste jõest saab kala püüda. Siin on rikkalikult linde. Koprad tegutsevad usinalt. Ringi liigub kitsi, hirvi ja põtru, nähtud on ka ilveseid,» jutustab Siim Riid ning Tuuli Jõesaar täiendab, et seal kandis on ka väga palju põnevaid taimi, näiteks mitut liiki käpalisi.
Luua koolis retkejuhiks õppinud neiu rõhutab, et nad tahavad lastele ja noortele kõnelda metsast kui sõbrast ning näidata neile, et mets mitte ei eksita ega hammusta, vaid pakub elamusi ja avastamisrõõmu.